Tütarlaps Kes Keetis Vett Et Teha Teed Lollakas

Tehnika

2012-02-13T15:20:00.000+02:00

See on vist mingi seadus, et kui üks tehnikavidin rivist välja läheb, siis varsti järgneb talle veel teinegi. Päevi näind kompu sai küll uue juppi näol korda, kuid nostalgiliselt kallis muusikakeskus hakkas tuvastamata otsast kärssama. Ehk kodune kuldnäpp leiab vea üles. Kui ei, siis on tehnikadoktori abi vaja.

Keegi võiks õmblusmasina ka remonti viia...

Uus soengutrend: reede 13.

2012-01-13T19:58:00.001+02:00

Mida teha, kui juuksuril lõikus pekki läheb? Parukas osta? Päästemissiooni lõpuks jäi liiga vähe järgi, et midagi parandada annaks. Vahel kohe ei vea. Vana kuu ka veel, vbl alles suveks kasvab piisavalt materjali paremaks lõikuseks. Nutt ja hala.

Vahin hobuse suhu

2011-12-28T11:21:00.001+02:00

Kuri jõuluvana tõi mulle jõuludeks räiged öised seljavalud. Tänan väga...NOT! Mitme päeva kink see on, tahaks teada. Vabadel päevadel elab üle, sest kuidagi saab oiates 10ni kikerdada, aga täna oli küll julm uni vs valu kombatis osaleda, teades, et paari tunni pärast kell heliseb.

Rasedus"rõõmud", ha-haa.

ÜT lollakad videod

2011-12-15T11:39:00.001+02:00

Mõtlesin täna jälle, miks näidatakse bussides Naerata! nime all masendavaid videosid sellest, kuidas keegi end puruks kukub või auto ära lõhub. Mind see küll naerma aja. Teise õnnetuse üle kahjurõõmu tunda on kuidagi hälbeline. "Naljakaid videosid" on ju miljon, aga millegipärast neid päriselt naeratama panevaid bussis ei näe.

Vahepeal jooksevad ekraanil ka filmide Surematud ja Rummipäevik (kinodes K-12) treilerid, vaatamata sellele, et bussides sõidab palju alla 12-aastaseid. Treilerid väga räiged ei ole, kuid küsimus tekkis. Samamoodi nagu reklaamiti tänaval suurte lagunend lõustadega toda zombi-sarja.

Vbl kõlab puritaanliku vanamutina, kuid see värk on nii vastuoluline ja lame. Näidaku parem midagi mõistlikku ja ilusat, nt loodusvaateid.

Veel filme

2011-12-12T17:18:00.001+02:00

Viimased nähtud on Kuninga kõne ja Crazy Stupid Love - mõlemad on väga head ja vaadatavad. Näitlejad ja dialoogid... rohkem ep` viitsi kirjutada.

+ Midnight in Paris - peategelane on Allenlik, kuid parajal määral. Positiivne ja mõnus Unistused teoks! film.

RHCP

2011-12-08T12:05:00.001+02:00

Jee-jee-jee! Music is my aeroplane!
Juhhei!

Tahaksin olla Robin Hood

2011-12-06T14:46:00.001+02:00

Miks on maailmas nii, et puu otsas ehk ülemusteks ja otsustajateks on inimesed, kes asjadest tegelikult mitte midagi ei tea? Istuvad ja unistavad pilvelossidest ning seeditud "hääd" ideed saavad kaela need, kes puu all puud püsti hoiavad, sest juured on nende ideede mõjul juba läbi kärsanud. Palju paska hoidjad kannatavad enne kui puul langeda lasevad? Puu otsas istujal on sellest kama 2. Vähemalt seni kuni puu otsas söögiks õunu jätkub. Kauaks neid õunu ei ole, sest juured on läbi ja puu kärbub. Õunad otsas, lendab sitavikat teise, terve ja ilusama puu otsa. Kas puu all olijad suudavad veel puud hoida, kuni uus vikat vett toob ja puu uuesti õilmitsema paneb või kukub see pehkind ront neile täiega kaela.

Teen ettepaneku kuulutada 6. detsember rahvusvaheliseks Breinfakistid maha! päevaks.

FE vol 6

2011-11-30T11:03:00.001+02:00

Püsimatud on üks parimaid haiguse, surma ja leinateemalisi filme. Elujaatav positiivne käsitlus, head näitlejad ja dialoogid teevad filmi nii nauditavaks, et ma ei hakanud isegi nutma. Tavaliselt panevad samateemalised filmid mind lohutamatult uluma*.

Peategelaste riietus on ülilahe.

Filmis on muidugi kõik ilusam kui tegelikkuses... Hüvastijättudest kurvem on mitte saada võimalust hüvasti jätta.

Teine selline hea film on Viimaste soovide nimekiri.

postrile samuti kümme punkti

*kui nüüd päris aus olla, siis kurku kriipis küll, aga kõrval istuv närviline poiss, kes filmi lõpupoole sõrmekonte ragistama hakkas ning jalgu väristama, tõmbas tähelepanu kurbuselt eemale. Kondi-/liigeste ragin on jube. Osad ei kannata tahvli kriipimist või paberikrabinat, mina ei salli seda ning küüntega kopsimist. Ja popkorn haises saalis seekord nagu märg koer.

***

Oligi viimane Pöffi film, mida kinos vaatamas käisime. Kokku sai 10 filmi (Püsimatutele ostsin pileti viimasel minutil, teistest eraldi): Röst (4 10st), Beebimonitor (8), Päevalilletund (5), Tabamatu õnn (5), Martha Marcy May Marlene (6), Pilvelõhkuja (7), Loomariik (9), Haldjas (9), Kõik sinu surnud (3), Püsimatud (10). Üldiselt sai tänavu hea valik tehtud.

PÖFFi lõpu puhul nägin temaatilist und: olin libahunt ja mul oli isegi 2 kutsikat. Pidid olema ühe võimsa halli libahundi tütred (vbl olid pojad, aga mäletan, et neil olid kõrvarõngad ja mangusid mult mingit mänguasja). Nende saamist ei mäletand. Kusjuures olen seda und kunagi ammu ennegi näinud. Samad tegelased ja kohad, situatsioonid. Natuke äksionit oli ka, kuna mingid tüübid (jahimehed?) said aru, et ma pole päris hunt. Tulid meie majja, kus kommuunina elasime teiste friikidega ja pidime nad välja ajama. Üks tüdruk suitsetas kanepit v vesipiipu ja tõmbasin seda suitsu sisse.

No mai tea, miks mul sellised unenäod on.

FE vol 5

2011-11-29T12:18:00.001+02:00

Haldjas ja Kõik sinu surnud.

Haldjas on koomiline muinasjutt, värviline, helge ja mõnus. Näitlejad on tõelised artistid. Huumor on kohati klišeelik, kuid paneb tahes tahtmata naerust puksuma: nt poolpime baarmen, kes kogu aeg vastu seina kõnnib. Hea tuju garanteeritud.

Kõik sinu surnud on esmapilgul sürr ja kohati tüütuks muutuvalt staatiline lugu laibahunnikust, mille kohalik talumees oma põllult leiab. Tausta teadmata võiks liigitada kehva musta huumori alla. Ükskõiksus ja tuimus, millega võimud surnutesse suhtuvad on arusaamatu ja masendav. Ei leidnud filmist midagi, mille üle naerda nagu osad saalis. See, et filmi lõpus laibad püsti tõusevad ja koos teiste näitlejatega kummaradavad on kuidagi...mai teagi... saa nüüd aru, no siuke film.

:)

2011-11-29T10:47:00.001+02:00

FE vol 4

2011-11-25T15:04:00.001+02:00

Tulpan (ETV 2st) ja Loomariik - seni parimad nähtud filmidest.

Tulpan`is on kõige ägedam loomulik ja ehe kohaliku olustiku kujutamine: lapsed pigistavad isa seljalt punne, poiss pissib isa nina all kaussi, lamba poegimine, kosjaskäik, marakratt väikevend jm. Lahedad tegelased.

Loomariik on hästi tehtud valus lugu perekonnast. Lootusetus, pinevus... Pole vaja rämedat püssipaugutamist, verevalamist ja tagaajamist, et teha head kriminulli. Väga mõjuv heade näitlejatega film.

FE vol 3

2011-11-23T17:46:00.000+02:00

Tabamatu õnn ja Martha Marcy May Marlene - mõlemad sarnasel teemal, rusuvad, panid mõtlema, hästi tehtud...

Mõlemas filmis peategelane elab, satub elama hipi(likku) kommuuni, mille eesotsas oma maailmanägemusega (rahvakeeli) saiko. Nö tavaühiskond on neile ebasobiv ning luuakse oma ideaalmaailm. TÕ-s on see maailm täis narkotsi, alkoholi, enesetappe, valu, suvalist keppimist ning meeleheidet. MMMM-s kaks viimast + vägivald ja nende kõrval veidrana tunduv piibellik? konservatiivsus (süüakse eraldi, mehed enne kui naised; alkohol ja suits on keelatud). Ideaalsest elukorraldusest on asi kaugel, kui kommuuni liikmed vaimselt ja füüsiliselt piinlevad. Mõlema filmi peategelased üritavad põgeneda/põgenevadki. Martha vaim on sekti mõjul totaalselt kahjustada saanud ning kogetu ei lase tal tavaühiskonnaga taaskohaneda. Jälle teemaks, kas kõik, mida ta mäletab on tegelikult toimunud või ettekujutuse vili (tänavu olen kogemata sarnaste probleemidega filmid valinud). Film lõppeb, kuid minevik püsib tal kannul. TÕ lõpp on lootustandvam, kuigi kanepit kimuv pasase näoga 10-aastane kommenteerib lahkujat vaadates: Ta tuleb tagasi.

Mõlemas kommuunis väidetakse, et see on ainus koht, kus peategelast armastatakse ja temast hoolitakse. Ühelt poolt tehakse pai ja teiselt poolt lüüakse nuga sisse. Kui kõik armastavad kõiki, siis tegelikult ei armastata kedagi. Hea sõna, mille taha manipulaator end peita saab, ilma, et teda kohe tuvastataks. Sõna, mis pimestab nõrgemad inimesed automaatselt. Inimene on sotsiaalne loom ning vajab kedagi, kes temast hooliks. Manipulaator (saiko) kasutab seda ära ja keegi saab alati haiget.

Hipikommuun võiks iseenesest ideaalne elukeskkond olla, kuid tundub, et piiride puudumine keerab inimese aju pahupidi. Vastupandamatu vabadus nõuab selget mõistust ja tugevat iseloomu. Üldiselt tundub, et inimene pole võimeline piirideta maailmas joonel püsima vaid kaldub tahes tahtmata nö teelt kõrvale. See poleks negatiivne, kui ei hõlmaks endas saasta, mis inimest hävitama hakkab. Inimene on oma ihu ja ihade ori. Vabadus end iga kell pilve tõmmata või täis juua ei ole ju tegelikult VABADUS.

Kas üldse on võimalik olla täielikult vaba? Kõigest ja kõigist piiramata, olles samal ajal teadlik end ümbritsevast, mitte millestki/kellestki loobumata ning püsida ses seisundis elu lõpuni? Vbl hea vaimutreeninguga saab sellise seisundi luua. Tiibeti mungad ehk teavad sest midagi, kuigi ka nemad on mõningatest asjadest loobunud. Kõike head korraga ei saa? Või kas see totaalne vabadus olekski nii hea.

Hea lugu filmist Tabamatu õnn

FE vol 2

2011-11-22T11:08:00.001+02:00

Eile sai vaadatud Päevalilletund`i, kus pornofilmide lavastaja teeb lastesaadet, kuhu on uut tegelast vaja. Tegelased on kreisid ja nalja saab. Duo Jerry ja Shamus meenutavad Achmedi (the terrorist) ning Leslie tegelaskuju on lihtsalt haigelt naljakas. Meelelahutuslikud 90 min garanteeritud. Vaatama minnes jätke vanaema, lapsed ja konservatiivsed pereliikmed maha.

M arvas, et treiler jätab parema mulje, kui asi tegelikult on.

Tahes tahtmata võrdlesin alguses teise tuntud mocumentary The Office`ga. Viimane on parem, aga see tunne võib olla tingitud sellest, et kontori tegelased on omaks saanud, taust ja ajalugu pikemad. Kuigi ilma Michael`ita on kontor igavam ja 8s hooaeg seega nõrgem kui varasemad.

Filmielamused vol 1

2011-11-21T10:22:00.001+02:00

Alanud on mõnusad õhtud PÖFFil. Eile käisime vaatamas filme Röst ja Beebimonitor.

Esimene on mo meelest ülehinnatud (lehtedes ja kodukal kiidetakse). Kiire ülevaade ühe tuntuks saanud mehe lapse- ja noorpõlvest, kuidas ta jõuab unistuste tööni. Mina ei teadnud temast enne midagi ja ilmselt unustan ta peagi ära. Valisin vaatamiseks treileri ja soovituste põhjal. Mõni stseen oli nauditav, mõni loo seisukohast ebavajalik, elu traagilised ja naljakad seigad, inimlikud meeleolumuutused, paar vihjet seksuaalorientatsioonile - materjali nagu oli, aga kokkuvõttes jäi asi poolik. Pigem ajas nutma kui naerma. Achtung!: kõht läheb selle filmi vaatamisega hirmus tühjaks. Kuigi ta on Justfilmi programmis, ei hakanud saalis "noori" eriti silma. Ei paneks teda ka koguperefilmi alla... Ebamäärane. Midagi ei juhtu, kui see vaatamata jääb. (Carter on seal nii Depp`i moodi).

Beebimonitori soovitan vaatama minna. See, kel meeldis Lohetätoveeringuga tüdruku triloogia* naudib ka seda filmi. Noomi Rapace on rollides väga veenev. Teema poolest eriti rusuv thriller on kaasakiskuv, hetkeks vbl segadusse ajav, kuid lõpus jookseb kõik paika.

Pärast hakkasin ise mõtlema, kas see, mida iganes mäletan, on päriselt toimunud või ettekujutuse vili. Hullumeelne.

*Nägin poes triloogiat soodukaga müügis. Korra peatusin, mõtlesin, aga läksin siis edasi. Liiga õudne**, et juba uuesti vaadata. Õudne ja nii põnev. Peatselt tuleb esimese osa Hollywoodi versioon. Huvi pärast isegi vaataks, kuigi algul oli sellest kuuldes küll no way! pfff.

**Õudne võib olla "hästi tehtud õudne" või "isegi mitte ooksele ajav ehk lollakalt ülepingutatud õudne". Siinkohal siis esimene variant.

Imelik päev

2011-11-17T13:17:00.001+02:00

Võõra maasturiga ahv mõlkis varahommikul maja ees M-i tööauto ära, "magasin" oma peatuse maha, kolleegid magasid sisse, sõbrannal pole esimest korda üle mitme nädala töö juures midagi teha...

Tardumus.

...Ahviks võib osutuda naabrinaise kapisuurune peika, kes sõbranna sõnul meid koos C4ga kastani otsa lennutab nagu Pipi. Loodan salamisi, et see oli keegi leebem variant.

Homme saaretooriumi loodust ja vaikust nautima ning pühapäeval (trummid, fanfaarid) PÖFFile. Kokku läheme vaatama 9t filmi. Nädal täis põnevust, seiklusi, elusid, naeru ja pisaraid. Kino is the best.

Lisa (21.11): rammijaks osutus "leebem variant" aka naabrimehe tütar, kes pole ahv ja kelle peika lubab kasko maksta (Lisa 23.11: maksis ära). Ega nad algul teadnudki, mida teinud olid, sest nii suures autos ju ei tunneta, kui pisikese citroeni kapotikene pamperi alla kinni jääb: a la elevant istus sipelgale otsa. Juhtunu lavastati uuesti ning asi oli kohe selge. Tuled vahivad hetkel kõõrdi. Paar päeva peab nüüd M bussiga sõitma, aga ongi hea, saab liigutada.

Soovitus

2011-11-11T14:06:00.001+02:00

Mitte kunagi, ma ütlen, mitte-mitte kunagi ärge andke allkirja lihtsalt sellepärast, et te olete hea inimene. Enne uurige pikalt ja põhjalikult, millega end seda allkirja andes seote. Olin hea inimene, ei uurind enne asja sisu põhjalikumalt ja nüüd virelen ülesannete otsas, millega kohe üldse mitte tegeleda ei viitsi.

Mingi imelik valuuimasussurin on peas (eriti silmis ja kõrvas) juba mitmet päeva ja aevastan meeletult. Tea, kas hakkan tõbiseks jääma. Seda pole küll vaja.

Tudukas, ää muretse, hoian täna pooleaastasega igaksjuhuks distantsi.

Back in business

2011-11-09T17:17:00.002+02:00

Jess, paus on läbi, tööl jälle huvitavam.

Kõrvadele pai:

*Jutuks hea küll, ehk, minu ja lapse helge tulevik

2011-11-08T15:15:00.000+02:00

Ühel õhtul oli mul au olla seltskonnas koos omaealistega, kel kõigil eri vanuses lapsed kaasas. Sh rase mina. Vaatasin neid värskeid emasid ja isadusest säravaid mehi oma võsudega ning mõtlesin: okou, siin ma nüüd olen, tulevane lapsevanem, dziisas kraist-halleluuja-avemaria-ahsavana... - ereda lahvatusena startis aju kinolinal filmike Isikliku evolutsiooni uus tase.

Õnneks ei olnud ma oma esilinastusel üksi. M. peas oli toimunud sarnane sündmus.

Beebid mind ei kohuta. Olen eeltiineka east saati tittedega rohkem-vähem tegelenud, sh kakiseid marlemähkmeid käsitsi pesnud (ega õudsamat asja ju lapse kasva(ta)mise juures pole) ning ühel sünnitusel "käehoidjagi" olnud.

"No oma laps on ikka teine asi", räägib vanarahva suu. Eks siis varsti näha ole kui teine. Lapsevanemaks saamine kohutab mind natuke küll.

Teen endale meelespea, vahel loen üle ning teen endale häbi-häbi, kui ära tee-ole paigal-EI!-ole vait! maailma eksinud olen*.

- Paljud unustavad lapsevanemaks saades oma lapsepõlve sootuks. Kas see empaatia- ja mälukaotus kaasneb kohe koos sünnitushetkega või kujuneb lapse kasvades välja? Kuidagi tobe on lapsega vaielda lihtsalt selle pärast, et mina olen "suur tark täiskasvanu" ja tema "rumal eilesündinu", kui ilmselgelt on viimase argument mõistlikum.

Kuula, mis laps räägib ja räägi vastu. Seleta. Kannatlikult. Hinga.

- Kui lapsel on jonnituju ja möirgamine ületab talutava piiri, lükka poodi minek edasi. Kui laps poes karjuma hakkab mine välja (PS! võta laps kaasa).

Päästa laps ning kaasostlejad jonni küüsist.

- Kui laps ei taha poti peal istuda, pole mõistlik teda seal jõuga kinni hoida. Kas ise tahaksid, et keegi sind vägisi potile sunniks (s... nüüd!).

Iga asi omal ajal.

- Lapsega ei või kogu aeg kodus istuda. Laps selga ja külla! (raskem teostada, kui satub 24/7 kisav eksemplar)**

- Kui on abi vaja, ütle.

- Kui on ahastus, räägi kellegagi. Nutt tuleb nagunii.

- Mees ei ole süüdi, kui titt kisab ja sa väsinud oled. Ise lasid endale tite teha/tahtsid last saada. (Hea mees muidugi aitab mitte ei keera troppe sügavamale kõrva)***.

- Laps ei ole eputamiseks (vbl siiski natuke). Mõnikord vanemad kamandavad seltskonna ees lapsi: "tee nii, näita, kuidas sa teed" ning kõik naeravad. Ma pole tsirkuse direktor ja mo laps ei ole kloun. Teisest küljest, kui ma tahan, et mo lapsest saaks kloun...

- Las laps tõstab endale ise söögi taldrikule. Ise tõstis, ise sööb ära.

- Kui ei taha, et midagi majapidamises mustaks või katki läheb... - nüüd on juba hilja kahetseda ja mõttetu kurjaks saada. Enamus lapsi on liigist minitornaado.

- Kiida last ka väikeste saavutuste eest.

...järgneb...(osa asju on tegelt iseenesestmõistetavad ja peaks ju iseenesest tulema/meeles püsima...või kuidas)

**kui iga päev üle kolme tunni päevas kisab, siis juba tundub, et on 24/7

***loodusliku instinkti mõjul valib naine mehe, kes oleks potentsiaalselt hea isa, ehk hoolitseks tema ja laste eest. Peab ikka hea intuitsioon olema, sest tõeline "hea isa" selgub tihti alles siis, kui titt on öö läbi pealtnäha põhjuseta kisanud. Hea isa uurib, mis viga ja üritab lohutada, kuigi peab hommikul tööl koosoleku pidama. Pisut vähem hea isa teeb korra põsele musi: "pea vastu" ning keerab teise külge ning eriti mitteisaliku käitumisega mees röögatab: "jää vait, krdi...". On ka neid mehi, keda ei ärata ei tite kisa ega kahuripauk - see peaks selge olema ja arvesse võetud juba enne lapse eostamist, nii et seda ei saa mitterahuldavaks isaduseks nimetada. Eks neid hea isa-mitte nii hea isa sorte on veel.

Unelm

2011-11-02T11:57:00.002+02:00

Tahaks praegast aint magada ja kõhtu kratsida. Vahepeal süüa, veel natuke magada ja siis õues jalutada, siis süüa, tsutike magada...
Tööl olla on õudne piin. Seda enam, et sittagi meeldivat pole teha. Ain`t oma lollusest kaela võetud tüütu kohustus ja rutiinsed igapäevaliigutused.Vahepeal käiakse mingeid imeasju küsimas, aga need on nii imeasjad, et isegi põnev ei hakka.
Räme ajaraiskamine pealekauba. Oleks parematki teha, näiteks magada...
Ikaldus, nutt ja hala, muud midagi.
Ootan uut aastat, siis saab unelm teoks. Vähemalt paariks kuuks.
Nii kaua lohutan end hää muusikaga:

Total failure

2011-10-10T16:07:00.000+03:00

Kolleeg rääkis, et tahavad mind dieedipidajate grupi liikmeks, siis kena vaadata, kuidas ühel vabsee ei õnnestu kaalu hoida ega alla saada vaid vastupidi. Nemad pole head dieedipidajad (üks neist nt vihkab jalutamist), aga mina feiliks praegu täiega ja neil ei oleks siis nii lootusetu tunne. Keegi oleks neist veel kehvem ning seda lõbu jagub nüüd mitmeks kuuks.

Röh-röh

2011-09-30T12:19:00.000+03:00

Suitsetajatele

2011-09-28T09:25:00.000+03:00

Suitsetajad, olge nii kenad ja suitsetage allpool tuult. Eri rõve on tubakavingus bussi oodata. Ja kui te suitsetades kõnnite võiks ka vaadata, kuhu tossu puhute.

Eile reklaamide saates oli hea klipp ninanokkijatest: kollide koukimist võrreldi suitsetamisega. Mõlemad on lollid harjumused.

Peab tugev ja eriline inimene olema, et sellest lahti saada. Mul nii hea meel, et ülemus, kes aastakümneid suitsetas, end kätte võttis ja selle tobeduse maha jättis. Palju rahulikum ja rõõsam inimene kohe. Vitaalne ja liikuv proua nagu ta on - paar juurde tulnud kilo teda ei heiduta.

Teine kolleeg pidi jätma, sest tervis ütles üles. Tihti võetakse end kokku alles siis, kui tõsisem häda käes.

ÜT

2011-09-20T15:30:00.000+03:00

Viimasel ajal kirutakse igal pool ühistransporti, nt:
Naine telekas: Ühistranspordiga ei taha sõita, seal on kodutud.
Netikommija: Peatused ja bussid on haisvaid eluheidikuid täis.
Netikommija 2: Bussiistmed on s.....d.

Huvitav küll. Sõidan iga päev kolme erinevat suht pikka liini ja tõelisi räpa- ja/või haisukotte olen märganud viimase aasta jooksul vast 4-5 korda. Ükskord oli tõesti jube, kui bussi tuli nuusutaja, kel varrukas täis kallatud. Siis oli küll tunne, et läheks enne oma peatust maha, kui kopsud armsad. Õnneks läks pasane ja irvitav lahustinautleja peagi ise välja. Reisisaatjaid kõikides bussides ei ole (viimasel ajal suht harva näha), aga probleemi korral võib ka bussijuhi poole pöörduda. Kui too ei aita, siis karmimal juhul politsei kutsuda. Kuid selliseid x-olukordi juhtub harva.

Võib-olla oleneb kellaajast, millal sõita. Ise sõidan ju hommikuti-õhtuti tööinimeste, koolilaste, penskarite seltskonnas. "Haisvad eluheidikud" liiklevad ehk millalgi vahepeal. Eks liikuma peavad nemadki, iseasi, kas haisedes.

Haiku moodi asi

2011-09-07T10:26:00.000+03:00

Google nailed it again!

2011-09-05T09:11:00.001+03:00

Freddie Mercury "65"

...ega mul polnud meeles, aga see seletab, miks juba reedel Queen nii kummitas, et pidin plaadid masinasse jutti jooksma panema - hullult hea! Kui ajas reisimine oleks võimalik, läheksin Queen`i kontserdile.

Oh, kooliaeg!

2011-08-26T11:09:00.000+03:00

Hakkab pihta. Täna pean minema ja klassiruumi olematu akustika tõttu karjuma rebasekarjale ette "ellu jäämiseks" vajalikud faktid.

Õhtul pole mõtet mulle helistada, häälega võib probleeme tekkida.

Parema meelega läheks koju magama...

...või metsa. Täna on ju reede, juhhuu! Täna-homme rattad alla ja loodusesse ära. On, mida oodata.

Matakas

2011-08-23T10:41:00.000+03:00

Lasnamäe kõnniteel roomas muru poole u 15 cm pikkune beežikas-pruun mustade täppidega nälkjas. Päris jube elukas. Wiki sõnul on too Suur seatigu (Limax maximus).

Metsas on päris palju pohli. Panin mõned + mustikaid Valgest Klaarist teht õunamoosi sisse, ilus värv ja mõnus maitse. Õunamoos ruulib!

Kingiks saadud murakamoos on aga lihtsalt delikatess. Mmuah!

Olen märganud, et tänapäeva lapsed ei taha eriti moosisaia süüa, arusaamatu.

See ime ei ime

2011-08-19T08:47:00.000+03:00

Hommikul kell 8 olid taevas korraga näha Päike, Kuu ning vikerkaar. Fäb!

Back in business

2011-08-16T14:48:00.000+03:00

Üle pika aja taas tööl. Hakkab looma. Päris põnev on lausa. Järelikult on pikk puhkus kasuks tulnud, eluvaimu jagub.
Jaaa... põhimõtteliselt on tööpäev juba läbi saamas, nii et aidaa. Ja kell pole veel õhtugi. Suvi veel kestab.

Praegused ilmad mulle meeldivad. Soe, aga värske. Tunnen raba kutset. Sügise lähenemise üle tunnen veel erilist rõõmu, liblikad lausa kiljuvad kõhus.

Tegelikult

2011-08-04T14:40:00.000+03:00

...päris suvi on siis, kui olla maal, kuulata tirtsude laulu ja kõllides on möödunud suvede (siiani) lemmikud (nt Jon and Vangelis v Mike Flowers), vahepeal saab marju korjata, moosi keeta, tomateid-kurke otse kasvuhoonest hamba alla pista, muru niita, teki peal lebodes raamatut lugeda, meres ujuda, saunas käia, värskete marjade möksi süüa, valgetest klaaridest õunakooki teha ja lihtsalt olla. OH, KUI HEA!

Häid uudiseid tuleb. Elu läheb edasi. Nii imelik, kui see ka ei tunduks. -The show must... -Go on!

Ära

2011-07-13T11:52:00.000+03:00

puhkus on noh

Surm on elu, elu on surm

2011-06-28T11:49:00.000+03:00

Suht p....s, kui üks suurimaid hirme reaalsuseks saab.

Tühi

Tuim

Tühi

Halb

Kurb

Valu

Mõttetu

Tühi

[vannun] - kasu ei midad
Imelik rahu - tuimus?
Tühi
Segadus
...

Jälle üks mõttetu, kurb, vihale ajav...
???
Rraisk!!!

värsked armid puruks rebitud

Elu rüüstab hinge

Kuramus...

Igatsus

Kohutav igatsus

Ja siiski on...

...kõik korras. Enesehaletsus on viimaste aastatega kadunud ja Tema on kadestamisväärselt võimsal reisil.

***

nägin unes, et olin surnud. see ei olnud halb, sest võisin olla kes tahes, kelleks iganes saada...

kas elus olles ei saa seda? kas elus olles on valikuvõimalus illusioon? keegi ei kobise, sest lootus püsib, keegi ei taha surra ja inimkond kestab? ürgne instinkt sunnib elama ja surma kartma, kuid samas piiname ja hävitame end oma mõtete ja leiutistega. viimased on elu nii keeruliseks teinud, et osad kardavad elada.

kes kardab elada, kes surra, kuid tegelikult pole vahet, elus või surnud -

Sa oled olemas!

Õmbleja

2011-06-09T15:26:00.000+03:00

Kooli ajal pidin käsitöötunnis õmblema seeliku, mille värvel tuli liiga kitsas; padjapüüri, mis tuli liiga lai ning trikoo, mis meenutas lõpuks 30ndate supeluskostüümi. Anne puudulik, järeldasin sellest. Keti heegeldamine oli lihtsam.

Kust leida tore, mõistliku tasuga õmbleja? Oleks vaja kleiti ja pluusi ja seelikut ja edaspidigi teenust kasutada, sest kauneid riidetükke jääb tihti kogemata näppu. Lihtsalt nauding on käia tekstiilipoodides ja näppida, sortida, vaadata, unistada... Oleks tore leida keegi, kes neid realiseerida oskab.

DIY kirurg

2011-06-06T11:02:00.001+03:00

...kirurg on naljakas sõna.

Tegin täna unes endale keisrilõike. Lõikasin kõhu lahti, sobrasin titte otsides ringi, tõstsin ta välja, lõikasin nabanööri läbi, sidusin sõlme otsa ning imestasin kui rahulik üks vastsündinu võib olla - küllap tänu sellele, et ei pidand läbi kitsa pilu pugema vaid sai kenasti välja tõstetud. Natuke põdesin alternatiivi kasutamise pärast, aga mitte väga.

Unes ei olnd jube, aga praegu tuleb kananahk ihule.

Ishias

2011-06-02T10:46:00.000+03:00

...kimbutab. Keskiga on vist lähedal, öhöhöö.

Päeva küsimus

2011-06-01T15:34:00.000+03:00

Tüdruk: "Kui ma lapse saan, kas siis pean naiseks hakkama?"

Luiged, koju!

2011-06-01T09:58:00.005+03:00

-Ei saa, hunt on ees!
-Tulge, tulge, mis ta teile ikka teeb!?

Alanud on igakevadine, -suvine heledanahaliste ahistamine. Oksendamiseni märgitakse pea igas seltskonnas, kui kahvatu ma olen ja peaksin rohkem päikest võtma. Juuni pole veel alanud, üks kuumem päev on vaid olnud ja juba olen liiga kahvatu. Justkui peaks sisetingimustes töötav inimene iseenesest pruunistuma. Märkijatele ei taha pähe mahtuda, et mõned inimesed ongi heledama nahaga ja kõigile ei hakka päike peale. Tänan tähelepanu eest, oleks võind midagi targemat välja öelda või lihtsalt naeratada. Mul on kodus peegel ja tean väga hästi, milline välja näen.

Life goes on, ha-haa!

PS! kui ütlen kellelegi: "Sa oled nii vastikult pruun", tähendab see, et isik näeb uues jumes hea välja. Mõnikord on see ka kiitus või nii, kui teine palju vaeva näinud. Ma näiteks ei suuda tundide kaupa murul vedeledes higistada. Mereääres tsillimine on teine asi, seal niisamagi kena ujumiste vahel liivas püherdada. Sealjuures kogemata pruunimaks saada ei nõu ekstra pingutust. Heinateol ja kõplamas käivad praegasel ajal vähesed, muidu on needki head kohad kogemata praadimiseks.

PPS! kust tuleb väljend "Lastakse luige pähe maha"? Kesse idikas luikesid laseb?

Elukoolis kahed-kolmed

2011-05-30T16:06:00.000+03:00

Kolmandik elust elatud ja ikka loll nagu lauajalg. Kaua võib?
Raiu see endale pähe: kuu lõpus ei tehta viimaste sentide eest mitteeluksvajalikke oste.

Saan endaga hästi läbi, jep.

Hinnaüllatused

2011-05-20T13:37:00.000+03:00

Kuskil vist korjati tähelepanekuid hinnatõusude kohta... Igatahes, mis ma siis tähele panin: ostsin Prismast pesugeeli, mis maksab 5 euri. Järgmine päev sattusin Selverisse, kus sama pesuvahend maksab... 7 euri!?

Esimene hetk vbl mõtled: 2 euri, vähe ju - aga kui kroonidesse ümber arvestada, siis üle 30-kroonine hinnavahe on ikka väga, väga suur.

Kolleeg rääkis, et keskturul maksab 100 g pärlsibula seemet 1 euro. Kullast sibulad vist.

Samas mainis kuskil ilmunud toiduhinnavõrdlust Soome ja Eesti vahel. Hinnad oli samad, aga palgad meil ju tükkmaad väiksemad.

Mõtlesin mingi hetk marketites käimisest loobuda ja turult vajaliku osta, aga näib, et seegi pole soodsam variant. Kuigi kodumaist oleks vast rohkem valida (kui kõrvuti on hispaania ja eesti kurgid, siis valin kindlalt teise, sellises seisus hindu ei võrdle). Ja väiksed poed, mis mul kodu lähedal, ei saa ilma kõrgemate hindadeta hakkama. Peab jätkama söögi tassimist linna teisest otsast. ...Üks keskuses asuv toidukas oleks lähemal, aga ei jää trajektoorile ning ausalt öeldes mulle meeldib keskustest eraldi asuvad toidukad rohkem - vähem müra, inimesi, nõmedat valgust ja kehva õhku.

Pidupäev

2011-05-11T11:10:00.000+03:00

10. mai sai ilusaks kuupäevaks. Läbi ilmatumalt kalli inimese tuli maailma uus ilmakodanik. Tere tulemast!

***

Eile nägin esimest nastikut.

Täna nägin esimest piiritajat ja tundsin esimest korda niidetud muru lõhna.

Elu on ilus!

Hull! Ta on hull.

2011-05-10T15:19:00.000+03:00

Vanasti öeldi: ainult hull lõikab endal ise juukseid.
Meeldiv tutvuda, mina olengi see hull.
Noorkuu paneb loovalt mõtlema...emm, teatud mõttes. Hullus mõttes.
DIY mõttes.

Ostuaps ehk tibimure

2011-05-09T15:59:00.007+03:00

Aeg-ajalt juhtub, et ostan kogemata ebasobiva toote. Mõnda aega kahetsen ja üritan kellelegi teisele edasi müüa. Vahel veab: mis ei sobi mulle, sobib kellelegi teisele. Enamasti siiski ei vea ja nii on paar asja lihtsalt uuskasutusse rännanud ning rahakaotuse laks igavesti mälus. Pole siiani arvanud, et poed toote tagasi ostaks või muu vastu vahetada tahaks. Loll tarbija, mis muud.

Seekord läksin alt Tigi soenguvahuga. Kuna minusugusele lokilambale on suht raske sobivat toodet leida, küsisin teenindajalt nõu. Soovitas seda ja ühe kallima firma juuksevett. Kuna seegi vaht maksab kena kopika, jäin selle kui "soodsama" juurde. Pudeli kujundus oleks pidand mind hoiatama. Sellises mürkrohelises potskus ei saa hea asi olla. Olin natuke meeleheitel ning ei pannud hoiatusi millekski.

Silt ja teenindaja lubasid mittekleepuvat kerget vahtu, mis teeb lokid siledaks ja võtab kahu. Viimane osa oli tõsi: juuksesalgud tõmbasid pulka ning kahust polnud tõesti jälgegi. Kleepub ta aga nii, et mul oli tükk tegu käte juustest kätte saamisega. Hiljem pead pestes pidin shampooni kaks korda panema, et see jama välja saada.

Mul on olnud kogemusi igasugu vahtudega, aga see oli tipp. Kusjuures neid juuksehooldusvahendeid, mida kasutasin ja mis sobisid, ei müüda enam. Haistan vandenõud. Juuksehooldusvahenditel pole enamasti testereid, peabki pimesi silti ja teenindajat usaldama. Kes ei riski, see käib mütsiga, sest vahel satub jällegi hea asja otsa.

Helistasin poodi ja küsisin, kas saab toote ümber vahetada, kuna ei vasta lubatule. On võimalus: tuleb kirjutada avaldus firmale, miks toode ei sobinud. Firma vaatab avalduse läbi ja otsustab, kas kaebusel on alust v mitte (peaks neile kokku kleepunud juuksesalke saatma?).

Jätkub...

LISA (16.05.11): poest helistati ja öeldi, et võin minna uut toodet valima, ehk, avaldus läks läbi. Ju vaatasid ja proovisid ning tõdesid: on jah jama vaht.
Lisa lisa: valisin viimistlusvee ja õhtul kasutasin esimest korda. Noh, oma hinda see vesi küll väärt ei ole. Töö teeb siiski ära ja ei kleepu. (See oli esmamulje).
Müüja: ta[ma] ei taha kleepuvat.
Aga, kes tahab? Sama hästi võiks endale siirupit pähe valada - tuleb odavam.
Usun, et see oli mo poolt viimane taoline ost. Andke mulle vitsu, kui peaksin veel midagi nii rumalat tegema.

Tahan headust ja mõistmist

2011-05-06T14:36:00.000+03:00

Mis juhtuks, kui maailmast kaoks julmus?

A...

2011-05-04T12:02:00.000+03:00

Viha jõud ei vii sind kusagile, kuid andestuse jõud, mis ilmneb armastuse kaudu, suudab su elu positiivses suunas muuta.

(Paulo Coelho “Zahir”, 2005)

Elu on...

2011-05-02T15:43:00.000+03:00

...mõnikord hirmutav...

Elu?

või/ja Saatus?

...õiglane?... oleneb, kelle poolt vaadata

kurb on ikka

F...

2011-04-26T13:26:00.003+03:00

Temperament...

2011-04-26T13:26:00.000+03:00

~~ei puudu~~
puudub
~~mis see on?~~

imelik ja natuke masendav avastus

kas temperamenditus teeb inimesest igava persooni?

tempera ment - hehhee

kas minust on saanud ratsionaalne täiskasvanu?
oh õudust

tunne nagu oleks kott pähe tõmmatud. mu ajuga on midagi juhtunud. kahjuks ma ei saa aru, mis täpselt ja kuidas seda parandada, sest see ei meeldi mulle. appi?

Lahe, onju

2011-04-19T10:30:00.000+03:00

Ostsime voodi 27. veebruar. Öeldi, et läheb 2-6 nädalat aega ja helistatakse, kui kohale jõuab. Kui 6s nädal jooksis, helistasin, uurisin, kus maal on. Tüdruk lappas pabereid ja teatas, et paari päeva pärast sõidab auto tootja juurde ja siis peaks tulema: "Me kindlasti kohe helistame, kui saabub".
Nädal läks mööda. Eile M. helistas poodi ja küsis, mis värk on. Naine vaatas järgi: "Teie voodi on juba 9. märtsist saati meie laos, kas teile pole siis helistatud?".

Igatahes on nüüdseks voodi kokku pandud, omal kohal ja madrats peal. Lõpp hea, kõik hea.

(märts oli hea teeninduse kuu ja kiitsin kampaania kodukal selle poe müüjat, sest seal käies oli tõesti hea teenindus)

Filmimuljed vol...

2011-04-15T11:59:00.000+03:00

Cashback on selline, mida tahaks veel vaadata. Fantaasia, kehad, kunst, dialoogid, näitlejad, aktsent - nauding.

21 oli seevastu nagu vetsus käimine. Algul tundus tuttav ja hea teema, kuid siis lõi kõhu kinni. Natuke ette aimatud punnitamist ja lõpp tõmbas kogu filmile ilusti vee peale.

Kas pole nõme, kui filmi vaadates saad kohe aru, et tänavastseen(id) on stuudios tehtud.

The Blind Side - algul lükkasime selle vaatamist ikka edasi ja edasi, sest tundus juustune hollikas olevat. Kui olime ära vaadanud jäi pigem hea tunne. Muidugi on tüüpiline ameeriklane, kuid midagi oli head. Vist Bullocki osatäitmine. Kas ütleksin seda, kui ei teaks Oscari võidust? Võib-olla (Uuspõllu häälega).

Olen lihtne vaataja. Mind ei huvita tehniline pool, tahan lihtsalt nautida. Kui naudingut ei teki, on järelikult jama. Niisamuti pildistamisega. Mõned pildid on hästi välja tulnud ja viimasel ajal küsitakse, miks ma enam ei tee. Teen, kui tuju on. Meeldib teha spontaanselt mitte sättides, kruttides, oodates. Kui tuleb hästi välja, on hea, kui mitte, mis sest. Teinekord oleks lausa narr suurepärast vaadet kaamerasse lõksu panna. Tegelt, vahel mulle meeldib inimestest pilte tehes mängida, lavastada. A, see on juba teine asi. Ja ikka kuulub mu süda filmikaameratele. See põnevus, mis valdab fotode esmakordsel kotist välja tõmbamisel... vahe!

Madal enesekriitika

2011-04-13T16:34:00.000+03:00

Eestlased on üldiselt sellised, kes kritiseerivad kõike, mis vähegi halvasti/valesti...nende meelest. Kuid enesekriitikat ei tundu neil olevat. Miks muidu minnakse teatud laulusaatesse, kuigi laulda ei oska või saadetakse ALF konkursile mobiiliga tehtud olematu kvaliteedi ja sisuga pilte või kirjutatakse vigu täis netikommentaare. Kuskil on ju piir. Või on asi liigses edevuses või megasuures enesekindluses (egoismini vaid samm). Igatahes piinatakse kaaskodanikke kogu selle jama eksponeerimisega ning ... sealt see kritiseeriv eestlane juba tulebki.

Kinos jookseb Müramuusika (Rootsi-Prantsusmaa 2010). Päris köitev. Teistmoodi.

Rootsi keel on mõnusa kõlaga, tahaks õppida.

Miskit vaadata

2011-04-11T17:52:00.000+03:00

Vaatasime eile filmi Definitely, Maybe (2008). Kui selles Abigail Breslin ei mängiks, oleks igav. Ryan Reynolds on kah täitsa ok näitleja, kuid üksi poleks ta seda välja vedanud. Kena lugu.

Muidu KOL vaimustus. `Psaa küllalt.

Sitahais on kopsurohi, seda keelata ei tohi

2011-04-05T10:23:00.002+03:00

Tõmmake kopsud koerapasahaisu täis ning tundke rõõmu- see odüür tähistab kevade saabumist. Tänan vastutustundetuid koeraomanikke sellise meeldiva kingituse eest. Kaua tehtud kaunis haisev. Kõniteedel on ju ka palju huvitavam kõndida, kui vahepeal peab slaalomit jäljendama.

..õnneks on leiutatud vihm..

Happiness only real when shared*

2011-03-31T13:20:00.005+03:00

Nädalavahetus oli produktiivne. Saime madratsi tellitud, elutuppa tapeedi ostetud ja diivanvoodi. Viimane juhtus kogemata, sest olime juba leppinud, et algul saame ilma hakkama. Saime teada, et Telliskivi mööbliladu on kolinud Sõle tn-le ning nimetatud Vanakraamipoeks. Tingimused on ruumi mõttes paremad kui eelmises kohas, aga pagana külm. Seal on ägedaid kummuteid (meile liiga suured) ja roosaks värvitud sekretär, mille oleksin hea meelega kaasa võtnud. Ohhoo! emotsiooni ei tekkinud, kuni trügisime veel ühte mööblilabürinti ning ühe suvalise laua tagant hakkaski silma See diivan. Kohe oli näha, et kvaliteetne riie, puhas ja korralik. Vaatasin, et kuidagi kõrge äär, järelikult käib lahti. Käibki, erilise nipiga - mõeldakse ikka välja. Igatahes oli otsustatud: pool tundi hiljem istusime kodus ahju ees diivanil. Ja ta sobib nagu päike suvepäeva, nagu olekski meie jaoks tehtud...aastakümneid tagasi. Mulle nii meeldivad sellised oma loo ja iseloomuga asjad. Huvitav, mis tema lugu on... Sellega seoses: Tibor Fischer`i Kogujate koguja on soovitatav. Kohati sürr, võimatu ja naljakas, seega saab kiiresti läbi (mul on viimasel ajal (loe: viimased 7 aastat) raskusi raamatute läbi lugemisega).

Tasapisi hakkab krohvi- ja puidutolmu alt Kodu välja paistma. Kui parem käsi aeg-ajalt ei valutaks, siis arvaks, et see 8 kuud remonti oli unenägu. Huvitav oli ennast jälgida, kuidas esialgne arvestus reaalsemaga asendus ning tööde mahust parem ettekujutus tekkis. Kogemuste ja oskuste poolest rikkam ning partnerlus on mahlakam, teisedimensiooniline. Mõnus on koos tegutseda. Asjade seisu vaadates tundub, et sisse saame kolida 9. kuu lõpus. Meie beebi :)

*Christopher McCandless, Into the Wild. Hea film on.

Mis on tuul?

2011-03-23T15:20:00.000+02:00

Tuul puhub. Näen seda, sest puud õõtsuvad, lipud lehvivad. Tunnen seda oma nahal sooja või jahedana või räme külma pitsitusena.

Sõin lõunat, aken plagises, potililleleht aknalaual kiikus. Jäin mõtlema, mis asi see on, kust see tuleb, kuidas tekib... Kunagi koolis räägiti, a kesse enam mäletab. Kujutasin ette, mida vanasti tuule kohta võidi arvata, nt et on mööda maad tuiskavad hinged või vaimud vmi. Guugeldasin ja lugesin wiki vastust. Kuidagi mage oli taasavastada, et tuul on teaduslikult põhjendatud nähtus.

Mõningaid "teaduslikult tõestatud" asju ma salaja ei usu. Põnevam on, kui asi jääb müstiliseks ja saab kujutluses muinasjutulise tekkeloo pildi.

Päeva fakt

2011-03-17T11:08:00.002+02:00

1527. aastal oli Kalamajas 17 kõrtsi (Laevanduse aastaraamat 2004).

Filmid

2011-03-10T12:34:00.002+02:00

Sattusin unes nägema Ryan Gosling`ut ja sestap tegin järgmine päev uurimustöö teemal, mis filmides ta veel mängib peale Fracture (viimase aja parimaid krimkasid) ning The Notebook`i ja kas need vaadata kõlbaksid. Viimati nimetatus loeb üks vanamees alzheimeri käes kannatavale naisele ette armastuslugu, mis juhtus aastakümneid tagasi. Vaheldumisi tänapäevaga näidataksegi seda tüüpilist Rome-Julia saagat. Selgub, et mees tahab naisele nende noorust meelde tuletada, mis selle haiguse puhul kurvalt mõttetu tundub. Kipub kohati klišeeks ja muusika on kohutav. Mõne filmi puhul tundub see hollywoodilik orkestrimuusika, mis härdamatel momentidel maksimum volüümini keeratakse, eriti kohatu ja kõrvu torkiv.

The United States of Leland - lugu noormehest, kes tapab puudega poisi. Miks ta seda tegi, huvitab väga noortevangla õpetajat, kes loost raamatut tahab kirjutada. Tegevus ei toimu ajalises järjestuses, vaid mälestuste vahel põrgates. Kokkuvõtteks: vaadatav, aga midagi jäi puudu.

Half Nelson ja Lars and the Real Girl on pügalate võrra õnnestunumad, eriti viimane. Nelsoni lugu on narkarist õpetajast, kes töötab mustade piirkonna koolis. Üks õpilane (elab emaga üksi, vend vanglas, kohalik diiler kipub küsimata kaitsma) kiindub temasse rohkem kui tavaks on. Neist saavad sõbrad v-o just sellepärast, et nende mõlema elud tunduvad lootusetult masendavad ja üksteise seltskond pakub lohutust. Moraaliküsimus. Korra tundus nagu oleks midagi sarnast animaga Mary and Max.

Lars and the Real Girl on komöödia antisotsiaalsest noormehest, kes oma venna ja tolle raseda naise eest kolib suurest majast hoovi peal asuvasse garaaži ning väldib kontakti, eriti naisterahvastega. Hoiab omaette vaatamata vennanaise pingutustele teda perega liita ning töökaaslase Margo ilmselgetele vihjetele sõbraks saada. Siis aga ilmub kasti sees Larsi ellu Bianca, kes muudab ta rõõmsamaks, avalamaks ning esialgu vapustab kogu väikelinna rahvast. See on nii lahe, kuidas internetist tellitud nukk kõigi elanike poolt varsti omaks võetakse, sest kõik hoolivad südamlikust ja vaiksest Larsist väga. Larsi ja nukk Bianca suhe on nagu tavalistel paaridel: nad naeravad koos, tülitsevad, solvuvad. Linnarahva jaoks saab Biancast asendamatu maskott, keda üritustelt üritustele kutsutakse, kuni järsku Bianca tervis halveneb...

Stsenaarium: 5+ Eriti lahe on stseen, kus Lars Margo karu päästab.

Muusika on filmis selline, mida väga tähele ei pane, aga mingi hetk, kui kuulama jään, pean nentima: on ikka hää!

Filmi Stay vaatasime ka, aga see on nii segane, et pole siiani päris kindel, kas sain aru, mis seal on päris ja mis ettekujutus. Ei ole hullu, kui vahele jääb.

Kunagi sai telekast vaadatud Murder by Numbers, mis on täitsa vaadatav thriller, kui õigesti meeles on.

Kui maailma oleks jäänud vaid eelmainitud filmid, siis valiksin nende seast Fracture, Lars`i loo ning v-o ka Notebook`i - traditsioonilist, õnneliku? lõpuga armastuslugu tahab iga naine aeg-ajalt vaadata, ja selleks, et jääks võrdlusmoment.

Tsitaat

2011-03-07T17:15:00.001+02:00

Valner Valme James Blake` (Limit to Your Love) kohta:
"Ta ei saagi teha ju...see ei ole mingi täiesti uus asi. Siis ta peaks olema ufo või imik."
(4. märts 2011 R2 Muusikanõukogu)

Püha vesi

2011-03-03T13:49:00.001+02:00

Meil on nüüd soe vesi, juuhhuu!
...saab õhtuti käed korralikult remonditolmust puhtaks pesta. Kasvõi dushi alla minna (oumaigaad, uskumatu!).
Voodigi hakkas neljal jalal tipsides lõuna poolt tulema.
Ja kahes toas on tapeet seinas...
Ja üleüldse hakkab objekt juba kodu ilmet võtma.
Muy bueno.

What do you want, a cookie?

2011-02-23T13:07:00.001+02:00

Hull küpsise isu on viimasel ajal. Neid suhkrukringleid võin süüdimatult terve kotitäie järjest ära süüa.

Käisin oma lemmikruumis. Seal on päike ja eriline... ilukirjanduse lõhn. Tõmbasin näpuga mööda raamatute ridu ja rinnus hakkas hõiskama. Kõik need sõnad, lood, sündmused, seiklused...oooh! Näpp jäi peatuma kapsaks loetud `46 aasta Hamletil. Mis ajalugu ja trükk... Sirvisin `87 aastal välja antud Shakespeare`i sonette...Võtsin viimase kaasa ja õhtul voodis lugesin edasi. Raamatu kujundus on lihtsalt kaunis. Olen vist esimene, kes seda eksemplari loeb. Puutumata lehed... Esimesed sonetid on samal teemal, sama sõnumiga, kuid erinevate sõnadega. Sõnum: saada lapsi, et ilu ei häviks, vaid elaks järeltulijates edasi. Kes tahaks olla isekas ning oma ilu hauda kaasa viia? Kohati vaimukas ja muigvele ajav.

Üle 15 lk ei jaksanud titeteemat lugeda, hakkasin suvaliselt valima. Lõpus on teemaks lahkuminek ja lk. 98 leidsin enda kirjutatud soneti. Vähemalt, sellise oleksin 4 aastat tagasi kirjutanud.

Aegumatu kirjailu.

Eile sai puhtjuhuslikult kino lehele satutud ja olingi konksu otsas. Käisime vaatamas filmi Tamara Drew, mis oli õigustatult PÖFFi vitamiinilaksu programmis. Kuigi filmi kirjeldus on suht juustune, tasub minna. Puhas rõõm ja energia. Suurepärane õhtupoolik lihtsalt nauditava näitlejatöö, huumori, põnevuse ja hingematvate vaadetega. Kas ei tahaks suvitada sellises idüllilis-maalilises külas... Film meeldis isegi M-le ja meeldiks isegi mo keskmisele õele - ta on üks neist, keda on väga raske mingit filmi huviga jälgima saada, sest enamus filme on tema meelest lihtsalt jamad (ka need, mis tegelt ei ole, sest ta pole eriti püsiva ega kannatliku loomuga ning huvi on kiire kaduma). Tamara Drew tõmbab tähelepanu sada protsenti ning muu peale mõtlemiseks aega ei anna. Pea kaks tundi möödus kui linnutiivul. Pärast seanssi oli suu kõrvuni ning hing rahul hästi veedetud aja pärast. Soovitan.

Milleks säästa vett?

2011-02-22T11:13:00.000+02:00

Selleks

Enim häirib mind see, et inimesed on igasugu pesu- ja loputusvahenditest sõltuvuses. Loodussõbralikud alternatiivid on kallimad jah, aga kas tegelikult on üldse kõiki neid pehmendajaid, pleegitajaid, mustendavaid (no neid musta värvi rõivastele) vedelikke-pulbreid vaja? Vanasti oli roheline seep ja bioest (see vist ka kuigi loodussõbralik polnud/e) ning sai puhtaks küll*. Ning enne [feirit] pesti nõusid soodaga.

Eks ise olen ka neid reklaamtooteid kasutanud, kuid mul on hea tõdeda, et juba mõnda aega enam mitte. Kuidagi puhtam ja parem tunne kohe.

*"ära ütle seda küll`i"

Winter Wonderland

2011-02-15T11:48:00.002+02:00

Sain hommikul rongiperroonilt eriti libedalt alla. Kojamees on juba mitu päeva külmapuhkusel ja seega astmed lumest ümmargused. Nii kui trepile astusin, rippusin käsipuu küljes nagu pärdik ja kutsusin issandat appi. Pärast lühikest Darwin versus Jumal heitlust sain püsti ja liuglesin bussipeatuse poole edasi. Minu järel tulev härra nentis: Ooh, libe! Sherlock selline.

Äriidee: komplekt, mis koosneb väiksemat sorti labidast, kotikesest killustikust/soolast ning raudkangist. Need võiks pakendada disainitud kandekotikestesse, mille valikust leiaks omale sobiva nii kontoripreili, õpilane kui ka hipi või pensionär - jalakäijate erinev stiil võimaldab laia turgu.

Viimati, kui nii jahe oli (-24c näitas meil hommikul), jäin koolist koju, ehk siis see oli väga kaua aega tagasi.

Aga Helsingis olla täna -9c. Jõgevamaal alla -30c. Mõnna. Kui vaid torud-kaevud ää ei külmaks.

Härmas puud sätendavad päikese käes ja meenutavad mulle üht lapsena telekast nähtud nukuetendust, kus tegelane Metskits valge metsa taustal kalpsab. Kui keegi teab, mis etendus see on, andku teada.

Vanadus

2011-02-09T16:03:00.002+02:00

Paar päeva on teemaks olnud pension, vananemine, vanadekodud jne. Kuulates, kuidas ühes Tln vanadekodus liikumishäirega vanainimest koheldakse, tekkis soov ise üks vanadekodu-pansion püsti ajada. Mõned aastad tagasi lugesin või kuulsin kuskilt noormeestest, kes plaanisid osta maja, kus vanas eas elama hakata. Palkavad vajadusel paar hooldajat ning ongi väga mõnus olemine. Seda ei öeldud, kas nad oma teised pooled ka sinna elama võtavad või jääb see ainult meeste majaks.

See on lihtsalt masendav, kuidas täna vanu inimesi koheldakse ja enda tulevik pole helgem. Tundub sedamoodi minevat, et peab töötama surmani, sest tulevikus polevat piisavalt maksumaksjaid, kelle abil saaksid üle 60sed puhata.

Hea oleks, kui praeguseks kogutud pension võetaks õppelaenu jäägi katteks, ehk siis saaksin mõlemast lahti ja puhtalt lehelt alustada. Kas pank teeks seda?

Ja lapsi peab tegema hakkama, ehk sünnib mõni, kes saab hea palgaga töö ning hoolib vanematest ka.

...kuidagi nõme oleks laste kulul elada - näed siis, milline mõte, vanasti polnd mingit probleemi kolmel põlvkonnal ühe katuse all elada ja üksteist aidata. Vist on kopp ees pead-jalad koos olemisest. Seda oleks kergem teha suures majas, suure aiaga...bla-bla-bla. Pealegi paljud vanavanemad ei taha lastelaste hoidmisest midagi kuulda, vaid elavad teist noorust. Kui on vanavanemad...mõned on end meie põlvkonna nimel haigeks või surnuks rabanud.

Nojah, lapsi teha on ju tore, kuid õnnestub nad normaalseks kodanikuks üles kasvatada, kui emapalk on väike, kui lasteaiakohti ei ole, kui pargid on koerasitased, kui õhk ja vesi on saastunud, toidud e-sid täis jne?

Elu on üks hädaorg...aga lilli täis :)

Filmimuljeid

2011-02-07T12:51:00.000+02:00

Tänu Märi filmihuvile ja lahkele loomule olen viimasel ajal mitmeid filme läbi vaadanud. Meelde on jäänud: Mary and Max, Desert Flower, Going the Distance, The Boat That Rocked.

Mary and Max (2009) on vaimukas ja detailideni viimistletud anima sõprusest. Isegi M, keda multikad ei tõmba, tahtis vaadata. Stsenaarium on suurepärane ja lugu armas-kurb-õnnelik. Austus nende vastu, kes "lava" kujundasid ja valmis nikerdasid, sh pesukarussellil rippuvad drussikud. Kummardus.

Desert Flower (2009) - Somaaliast pärit naise kaasakiskuv lugu võitlusest parema elu nimel. Lummab peaosalise vahetu ilu ning tugevusega ja pani mind ahastusest nutma. Olin naiste ümberlõikamisest (female genital cutting/mutilation) kuulnud antropoloogia loengutes, kuid niimoodi lavastatuna lõikas see eriti tugevalt hinge. See, kes selle välja mõtles ja suutis rahvale nii sisse sööta, et sellest traditsioon on saanud, pidi olema eriline sadist ja värdjas (isegi, kui ta/nad tahtis vaid "head", ehk tüdrukute puhtust ja süütust kontrolli all hoida). Mõtlesin, kas see oli mees või naine... Lihunikutööd teeb selles filmis naine ja ema on see, kes tütre sinna viib, kuid arvestades islamiusuliste ühiskonna patriarhaalsust võis surve tulla ka meessoo poolt. Samas, kui see traditsioon on Aafrika suguharu pärand mitte islamiga seotud, siis kes teab. Vahet pole, kust see pärit on, peaasi, et see jubedus ära lõpetataks. Ma ei ole muidu põlisrahvaste traditsioonide ja eluviiside vastu, aga kui kedagi kuskil vägisi füüsiliselt ja vaimselt sandistatakse, tahaks küll metslastele tappa anda. Tagajärgedele vaatamata tehakse seda edasi. Millal neile ükskord kohale jõuab.

"The United Nations has also declared February 6 as "International Day of Zero Tolerance to Female Genital Mutilation"" (http://en.wikipedia.org/wiki/Female_genital_cutting) - kokkusattumus, et just eelmine päev sai seda filmi vaadatud.

Going the Distance (2010) - romantiline komöödia J. Long`i ja D. Barrymore`ga peaosades. Sisu midagi erilist ei paku, aga dialoogid on kohati võrratud. Pikamaasuhte plussid ja miinused...põhiliselt viimased.

The Boat That Rocked (2009) - 1960ndad, illegaalne keset Põhjamerd asuv raadiojaam Radio Rock. Muusika, näitlejad, dialoogid moodustavad lõbusa meelelahutuse igaühele, kel südames revolutsioon.

Ja mu õnn võiks olla suur...

2011-01-30T17:37:00.000+02:00

Selline vigur. Tinavalamise kõrgem pilotaaž. Draakon või skorpion või lill?

Amps ja valmis

2011-01-26T17:32:00.001+02:00

Ajasin öösel Rebasega juttu, kui äkki lendas mulle väike kärbes kurku. Oli natuke kare ja ebameeldiv tunne. Neelatasin ja sinna ta kadus. Siis istusin, silmad pisut punnis, käsi suul ja üritasin kogetust üle saada. Lohutuseks rääkis Rebane loo, mis juhtus teismeeas: ärkas hommikul üles ning tundis, midagi on ülahuule all. Õngitses näppude vahele...surnud kärbse.

Nii hea hakkas kohe...

...NOT!

osalesid: Väikese Printsi Rebane ja Siil Udust

Haudi, fõuks!

2011-01-25T18:02:00.001+02:00

Möödund nädal jõudis Väsimus meile järgi ja nädalalõpp läks suht liulaskmise tähe all. Ei pingutand remondiga, võtsime vabalt. Mõelda vaid, viimased 5 ja pool kuud on meie vaba aja sisustajaks olnud tulevane pesa. Tüdinud ei ole. Põnevaim osa juba algas ja kestab: värvimine, tapeetimine jne. Küll on pähe tulnd mõtteid, kuidas oleks võinud mõnda asja teisiti teha. M piitsutab end sellega vahel liigagi. Püüdleb täiuslikkuse poole. Üritan teda rahustada: läks nagu läks, midagi hullu ei ole, kogemuse võrra targemad. Mulle istub aafrika vanasõna, mille täpset sõnastust ei mäleta: pole mõtet ette muretseda ja, kui juba juhtunud on, pole mõtet tagantjärgi muretseda.

Niimoodi ikka e-edasi ja e-edasi... kuni viimaks saab sisse kolida. Tõenäoliselt juhtub see järgneva 2-3 kuu jooksul.

Üksinda kõnnime kiiremini, kahekesi aga kaugemale (Aafrika).

Eile vaatasime filmi Breaking and Entering. Seal on stseen, kus naine ja mees seisavad õhtupäikese valguses jõe ääres, nõjatudes vastu piiret. Mul käis südamest selline valus igatsususjõnks läbi, et lausa ohkasin ja pisar tuli silma - nii meenutas Kölni aega. Hing ulub reisimise ja seikluste järgi. Millal saabub see aeg, et ma jälle teele saan...

Tänane päev

2011-01-17T15:26:00.000+02:00

Vanarahvas räägib: Tõnispäeva ilm ennustab suve ilma. Täna sajab jäist vihma... Järelikult...

Loodan, et tänavu vanarahva jutt ei kehti.

*
Muud uudised: Love is in the air! Nähtud lendamas Tallinna ja L. kohal. Esialgu UFOks peetud objekt osutus pesuehtsaks armastuseks. Võib nakatuda, hoidke südamed avatud.
(fotol illustreeriv tähendus)

(by Kristjan)

Mäu!

2011-01-03T17:35:00.001+02:00

Põnevaid ja toredaid tutvusi, meeleolukaid hetki, lõbusaid koosviibimisi, piisavalt toitu, puhast õhku, aega ja head tervist kõigile!

***

Pole veel poes käinud ega euroostu teind. Igal pool uuritakse, mida inimesed viimaste kroonide eest ostavad, kus raha on hoitud jne. Kroon oli, on ja jääb ju. Loodetavasti ei läinud keegi nii hoogu, et oma kroonid viimseni (sh pangaarvelt) ära kulutas ja nüüd tühjade taskutega on.

"Hindu ei tõsta" jutt on muidugi jama ja nii ma aasta lõpus oma eelviimase sularaha üleöö uue (üle)hinna saanud saiakese vastu ära andsingi. Saia maitse oli siiski sama hea. Natuke nukker, et "oma" raha mitte nii originaalse "meie" rahaga asendus, aga alles ei jätnud midagi. Kuskil on mul ühekroonine paberraha, mille annan pere ühisesse kollektsiooni, mida siledamat sorti kümnekaga juba täiendasin.

Lora veel nagu oleks vanematele inimestele rahavahetus kuidagi raskem. Nt M-i vanaemale on euro, tema elu jooksul, juba seitsmes raha. Staažikas rahavahetaja ju. (Mulle on kolmas ja ma pole veel 30ndki).

Sentidega arveldamisel läheb alguses aega ja jämedamate sõrmedega meesterahvastel on ilmselt eriti keeruline. Pean vist väikese palganumbriga ära harjumiseks summa nädalate peale ära jagama. Samas ei tohiks midagi hullu olla, kuna ostan ikka enam-vähem samu asju ning väljaminekud peaksid jääma samasse suurusjärku, kui just poed hindadele ümmargusi heeliumpalle külge ei poogi. Juba oli kuulda, et poogivad. Palgale võiks ka keegi juurde pookida.

Tahke vesi

2010-12-28T12:53:00.000+02:00

Igal pool räägitakse lumest....

siin mitte

siin lihtsalt naudime

...kõnniteed peaksid siiski puhtad olema (no ei suutnud vaiki olla)

Kunn

2010-12-20T14:40:00.001+02:00

Nägime õega laupäeva keskpäeval Väikese väina tammi Muhupoolses otsas (meri)kotkast. Lendas madalalt üle auto. Vahtisime suud ammuli. Nii lähedalt polnud varem lindude kuningat näinud. Võimas!

Foto by Henn Soodla (allikas)

Killa-kolla aisakellad

2010-12-16T13:59:00.000+02:00

Homsest algab pühademeeleolu. Töö juures on pidulikumat sorti kogunemine kolleegidega ja tööajad muutuvad väheke lühemaks kui muidu. Positiivne nähtus see jõul. Homme lasen üle pika aja linnast jalga ning lähen saarde lumehange lõõgastuma. Samas saab ka natuke bisnisit aetud, huuh, mul juba kõhus keerleb sellele mõeldes. Juhhuu!

Filmielamused vol4

2010-12-07T17:58:00.000+02:00

Julia haihtumine ja Polli päevikud.

Esimeses mängib vanameister Bruno Ganz, kes oli ise kohal seoses EFA elutööpreemiaga ning puhus enne seansi algust natuke juttu. Tegu on naudiskleva filmiga, mis räägib vananemisest ja selle rõõmudest-muredest. Olen hiljem seda mitmele soovitada saanud, sest millegipärast on ea teema paaril vestlusel üles tõusnud. Siis poetangi: vaata Julia haihtumist, pole see vananemine nii hull midagi.

Peaosatäitja Corinna Harfouch on nii ilus naine.

Polli päevikud on mõnigate häirivate stseenidega Saksa-Eesti koostöö baltisakslastest - ühest perekonnast, mille üks liige satub lagunenud kabelis haavatud eestlasest mässaja (T. Tuisk) peale. Pigem perekonna- kui ajalooline draama. Filmi lõpp ärritas kohutavalt. Valed ajastused, kärsitus teevad seda minuga alati. Teist korda vist näha ei taha. Tuleb kinodesse ja kõik saavad vaatama minna.

Filmielamused vol3

2010-12-02T16:58:00.001+02:00

Eile sai vaadatud Sõpruses dokfilmi Eluaur (Steam of Life/Miesten Vuoro/Meeste kord). Õigustatult on film esitatud Soome enda poolt Oscari kandidaadiks ning Euroopa Filmifiakadeemia poolt parimaks dokiks (laupäeval selgub). Nutvas alasti mehes on midagi väga ausat ja ehedat, ürgset ja...tugevat. Film ajas naerma, nööris hinge vaheldumisi ja korraga nagu elu ikka. Põhjamaised loodusvaated panid ohkama ja igatsema Lapimaale.

Märksõnad: saun(ad - mõned saunad ajasid publiku lausa naerma, leidlikusel pole piire), mehed, elulood, suhted, surm, lapsed, karu, sõbrad, vesi, Soome, loodus.

Kuna see oli juba teab mitmes Soome film/teos, kus üheks teemaks laste eemaldamine isadest, siis mind on hakanud huvitama: mida krdit nende Soome naistega lahti on? Juhul, kui mees/isa on vägivaldne ja/või padujoodik, on see iseenesestmõistetav, aga muidu...naise kius? Puhas õelus on laps isast eemal hoida, isegi kui viimane "piisavalt suurt" (mis on piisav suurus?) huvi kohe ei ole näidanud. Eks on igasugu ekstreemjuhtumeid, aga nähtud-kuuldud lugudes on tegu olnud adekvaatsete meeste/isadega. (Uskuge või mitte, ka joomaril on süda sees, lihtsalt iseloom on nõrk). Tekibki lisaks olukordi, kus mehed ei taha laste kasvatamisest osa võtta - naised ei lase ju.

Meeste au ja uhkus on neile põhilised ning kui need saavad solvatud, on raske usaldust tagasi võita (ma`i taha öelda nagu naistel vähem au ja uhkust oleks, aga saate aru ju küll). Tagajärjed võivad olla karmimad, sest mis puutub lastesse, on mehed minu meelest emotsionaalselt nõrgemad. Pigem tõmbuvad eemale ja endasse kui võitlevad. Samas võitlevad naised laste eest emalõvi raevuga ja sestap tavaliselt ka võidavad. Osaliselt esineb selliseid nähtusi raskesti maha jäetavate vananenud arusaamade pärast, mille järgi mehe kohus on tööl käia ja perele raha teenida (emotsionaalne huvitatus tagaplaanil) ning naiste koht on kodus lapsi kantseldada (vahetum -pidev suhtlus ja tunnete vahetamine - laps väljendab end algul vaid pisarate ning käte, kehakeele abil). Tunnete avaldamine on olnud meeste puhul nagunii tabu. Seetõttu on Eluaur väga värskendav. Oli näha, et ka meestel on süda ja hing ning emotsioonid täiesti olemas. See ei tee neid nõrgemaks, vaid tugevamaks ja nutmine pole häbiasi (on abiasi). Valehäbist tuleb lahti saada. Samuti mõjuks see meeste tervisele positiivselt, valu kogumine häbi tõttu on hävitav.

Kui mehed julgeksid omi tundeid rohkem sõnade või pisaratega väljendada, oleks naistelgi kergem ning teineteisemõistmine suureneks. Jääb ju mulje nagu mõnda meest ei kotiks üldse miski: kurbuse ja viha hoiab endas, teeb ükskõikse näo ja istub siis hapneva uhkuse otsas. Halvimal juhul elab välja vägivallatsedes või alkoholi, aineid tarbides (et unustada? - masohistid). Enamus naisi ei ole selgeltnägijad või mõtete lugejad. Intuitsioon ja kehakeele mõistmine (ürgsed oskused, järglaste saamisel ja kasvatamisel olulised) on meil küll enamasti rohkem arenenud kui meestel, aga alati need ei toimi.

Asi on ka selles, et täiskasvanud unustavad, suruvad alla endas peituva lapse ning üritavad asja mõistusega võtta. Elus on aga asju, mida mõistusega võtta ei saa (nt lähedase surm). Siin tekibki inimeses vastuolu, ängistus, enesepettus jm, mis endast välja laskmata tekitavad suhtlusbarjääri.

(Edasi võiks arendada teemat väitega: "mehed kardavad pisaraid" - mistõttu ju ongi nende näitamine tugevus mitte nõrkus - julgus teha midagi, mille vastu on hirm)

Oh, mulle meeldivad filmid, mis panevad mõtlema ja arutlema.

Üleskutse Tallinna linnale

2010-11-29T15:43:00.001+02:00

Reisisaatjad lund koristama!

...mulle tundub, et oleks kasulikum.

Pidin täna Suur-Sõjamäe jalakäijate sillalt peaaegu persetpidi alla liuglema. Astmed olid lumest ümarad ja oi, kui libedad. Sealt edasi Peterburi mnt-le oli kitsas keskelt ümar rada, millel tasakaalu hoides edasi tippides sai endale sooja teha - midagi head ikka ka. Loodetavasti on labidamehed praeguseks platsi puhtaks saanud. Jõudu!

Küsimus: miks ei tehta ülekäigurada kohta (Taevakivi Rimipoolse peatuse juurde, üle Laagna tee), kust inimesed nagunii reegleid rikkudes üle käivad, sest ringiga minna on mõttetu ja võtab tükk aeg? (Ise käin ringiga, sest tee lai ja autosid palju). Hiljuti kuulsin, et mõnes riigis tehakse kõnniteid selle järgi, kust inimesed lähevad, ehk murru (murusse, murule?) tallatud radadele. Mõistlik ju. Kui enamus kasutab, järelikult on vaja. Sõle Selveri lähedal tegelikult on ka üks selline tehtud.

Filmielamused vol2

2010-11-29T14:22:00.003+02:00

Vaadatud on veel 2 filmi: 102-aastase režisööri Manoel de Oliveira teht Angelica veider lugu ning Danny Boyle` 127 tundi.

Esimene on...huvitav. 3 inimest lahkus poole seansi pealt ning pool saali lausa kiheles. M küsis, kas me võiks ka ära minna ja millal see juba lõppeb. Mulle tundusid stseenid lummavad, kuigi kohati isegi minu jaoks liiga pikale venitatud. Pärast filmi valdas kummaline (hea) tunne nagu oleks midagi vaadanud, aga mida? Kõige parem on selle filmi puhul, et ta ei sarnane ühelegi teisele, mida näinud olen. Ei soovita neile, kes on kärsitud, ootavad "head" näitlejatööd, tummist sisu ja actionit ega salli klassikalist muusikat. Kunstipärane kiiksuga ~~aegluubis~~ nautlev müstika. Ise lootsin algul 100 aastat üksildust laadi lugu. Midagi nagu on sarnast...
"...ja vaatad filme, mis ei meeldi kellelegi"

127 tundi põhineb tõestisündinud lool ja lavastatud raamatu põhjal. Väga hea muusika, kaadrid, näitleja, pinge, põnevus, õudus. Huuh! Minge vaadake ise. Nõrganärvilised peavad küll korra silmad kinni panema, kuigi visuaalselt ei olegi see stseen nii õudne kui emotsionaalselt - kui teis on piisavalt empaatiat. Tuleb kinolevisse, nii et kõik soovijad peaksid jaole saama.

...

2010-11-27T22:00:00.002+02:00

head teed, Tanel

Filmielamused

2010-11-23T13:28:00.003+02:00

Ostsin reedel 14 PÖFFi piletit 7le seansile ja üritan nüüd järjest oma muljed kirja panna.

Eile käisime vaatamas Justfilmi kavva kuuluvat Mässav noorus (imdb). Ei viitsi ilusaid sõnu otsima hakata: pagana hea noortekas! Väga head näitlejad ja stsenaarium, suurepärased animatsioonid ning muusika. Naerda sai pisarateni. Mitte midagi labast, kuigi stereotüüpe esines. Stiilne!

Rež Miguel Arteta tööde nimekirjas on veel nt film The Good Girl.

Peaosatäitjat Michael Cera`t pole varem kohanud, aga naistegelase venda mängiv Justin Long jäi mulle juba mõni aeg tagasi silma. Kusjuures eelviimane film, mida mõned päevad tagasi vaatasin oli After.Life, kus Long mängib üht peaosa - see oli pisut imelik film. Visuaalselt nauditav, aga segane, kuigi point kumas kaugele: kui oled elus, ela! Pärast surma on juba hilja.

Et ühest filmist päeva jooksul veel väheks jäi, vaatasime koju jõudes teist korda üle Yes Man`i, milles esinev "mängubänd" Munchausen by Proxy on üks minu vaieldamatuid lemmikuid. Juba nende pärast tasub seda filmi veel ja veel vaadata.

Kas mulle ainult tundub või ongi viimasel ajal paljud filmid elamise teemal: inimene on elus, aga ei ELA vaid vegeteerib kramplikult mugavustesse ja rutiini klammerdudes, kuigi tahaks enamat, aga pole julgust või oskusi seda saavutada. Kari staatilisi, nukraid või lausa õnnetuid olevusi. Üks asi on, mida kaamosest pääsemiseks igaüks teha saab: minge vaadake Mässavat noorust. Linastub veel kolmapäeval ja reedel. Täpsem info poff.ee. Täispilet 50 eeku pole ka hirmus kallis ühe korraliku kõhutäie naeru ja hea tuju eest.

Äratundmis"rõõm"

2010-11-19T11:05:00.002+02:00

J. Aavik kirjutas 40ndatel: "Ka Eesti naine on yldiselt vähe kõrgelseisev kõlbeliselt ja vaimselt: ta on edev, pääliskaudne, moodsust tagaajav; ta tahab kaua magada; ta ei taha paljo töötada; ta mõtleb vähe iseseisvalt." *
Iseseisvuse ja moodsusega ei nõustu, aga muidu on küll tunne, et hr Aavik tundis mind juba aastakümneid enne mo sündi.

*allikas: EE 18.11.10 lk. 30

Moment

2010-11-18T07:57:00.004+02:00

Kell on 7:57, istun üksi tühjas klassis. Kedagi ei ole. Maja peale vbl heal juhul 6 inimest liigub. Varahommikune staatika.

Tänase päeva suurim üllataja on (pasunad): lumi! Kust ta tuli, kuhu ta teel on? Seda näeme järgnevate tundide/päevade jooksul.

Lumememme saaks meisterdada...

Sain eile õhtul salli valmis. Ilmselt sellepärast lumi tuligi. Nägi, et mul on ettevalmistused tehtud.

ning

Olgu Lokk jt kiidetud: PÖFF on kohal! Halleluuja!

Vestlused

2010-11-16T10:55:00.005+02:00

Miks on vahel nii, et hakkan täiesti võõrale inimesele isiklikke asju rääkima? Kas võõra usaldusliku ilme või temapoolse usalduse tõttu - rääkis omi isklikke asju enne ja vbl tundus mulle, et võlgen talle sama.
Soojemates maades ei oleks selles midagi veidrat. Kuuldud ju küll, kuidas lõunamaa bussis suvalise kohalikuga oma perest ja kodust räägitakse. Ja tema räägib sulle enda omadest. Lõpuks näidatakse üksteisele oma abikaasast ning lastest pilte jne. Mis selles halba on? Tegelikult ei midagi. Aga (eestlase?) kahtlustav vaim hakkab hiljem närima, kas mul ikka oli vaja seda rääkida, äkki kasutab kuidagi kurjasti ära, paneb silma peale. Õudne on olla kitsarinnaline "trust no one" propaganda ohver. ...Ja "äkki" võib püksi ka tulla.
Kas kõiges halva nägijad näevad seda sellepärast, et ise on võimelised halba tegema? Ei tuleks ju teatud asjade peale, kui ise ei mõtleks. Kas nt pangaröövist mõtlemine teeb inimesest röövli?
Mina ei usu. Muidu oleks mind ammu seina äärde pandud. Üldjuhul inimesed ei julge rääkida oma mõtetest. Kas need on liiga hirmsad või liiga jaburad. Ise saavad ka aru, et see on nii, aga ei saa midagi parata- mõtlevad edasi. Jube. Inimene kasutab ajust ainult väikest osa ja kui seda jupikest vaevavad ka tegelikult (ellu jäämise seisukohast) mõttetud hirmud, ettekujutused ja muu jura, siis mis meist saab? Kas siia ongi koer maetud, ehk, kogu maailma hädade põhjus?

Palju küsimusi, ei ühtegi vastust. Või, kuidas...

Tagantjärgi

2010-11-15T16:13:00.004+02:00

Uudis - jäin nädal aega hiljaks. Hiljuti just viskasin paki aegunuid ära. Ata-ata, näed nüüd, oleks ehk veel aidanud. Sai ju need veel kunagi vana hinnaga ostetud. Irw
(vt ka tatar, nafta, Jumala viha, Noa, liikide säilivus, paljunemine, ülerahvastatus, AIDS jne)
*
Vahepeal olid linnas ülal zombiseriaali plakatid. Minu meelest jube, et need olid üldkäidavates kohtades, kus liiguvad ka lapsed. Üks oli nt kooli ees bussipeatuses. Seleta siis nt 3-aastasele, et see poollagunenud tädi seal pildil ei ole päris ning mis või kes zombi üldse on. Kuidas 3 a seda endale teadvustab, kui kuuleb, et zombi on üles ärganud surnu (mis sest, et seda päriselt ei juhtu. Kolle pole ka lapse voodi all, aga ikka kardab). Suure tõenäosusega pole kõik täiskasvanudki zombifilmide fännid ja vaatasid neid plakateid vastikustundega. Mingi piir võiks ikka olla, mida ja kuhu riputada.
*

Milaja devuška

2010-10-28T15:57:00.003+03:00

- öelnud minu kohta massöör.
Nii pole mind varem keegi nimetanud. Vbl kunagi, kui päris väike olin ja blondide lokkide lehvides mööda teed tatsasin (siis öeldi ilmselt eesti keeles "armas tüdruk").
Kui mõtlema hakata, siis pole ma elus kuigi palju komplimente saanud. Lõunamaa meeste imalat ja võltsi stiili ma ei igatsegi, aga teinekord on vaataja silmades lausa näha, et talle miski mo juures meeldib, aga no ei ütle. Ütle ikka! tahaks hüüda.
Ja suurem tõenäosus on saada kompliment sõbrannalt v võõralt kui oma mehelt.
Seda hirmu pole, et head sõnad kedagi ära hellitaks, mkm, öelge aga.

Näiteks, rongipeatuses rääkis üks vanem daam, kuidas talle äsja tee peal teismelised tsikid bareti kohta komplimendi tegid. Hommikul kell 7! Daamil oli tõesti äge sinine metalliga ääristatud aukudega peakate. Lahe!

__________________________________________________

Lisa (5.11): tuli välja, et minu arvates "vähe komplimente" on täiesti norm arv. Nii palju keskmiselt siinmail saabki.*

*(see lisamärkus ei ole tingitud (ainult) omakaitsjate jutust, et komplimente vähe saanud on nõiad :) )

Kokkusattumused

2010-10-26T13:32:00.002+03:00

Oktoobrikuu alapealkiri on kokkusattumused. Kohanimed, inimesed korduvad erinevate allikate kaudu. Unenäod on paar ööd väga selged ja katkevad äratuskellahelina tõttu poole pealt nagu noaga lõigatult. Seetõttu ei mäleta ärgates möödunust suurt midagi. Päeval on pidevalt uni ja tahaks magada. Hommikul bussis silmi lahti hoida püüdes ei meenunud, millal viimati ühistranspordis tukkusin. Mitu aastat tagasi vbl.
*
Käisin ajuskännis ja kinnisilmi lebades tundsin, kuidas röntgenkiirgus mind paitab ja läbi valgustab. Mugav oli ja tukk kippus peale.
*
Sööma peaks korralikumalt ja vähem. Muidu hakatakse varsti küsima mitmendat kuud päts ahjus on.

Üü-üü!

2010-10-19T09:46:00.002+03:00

Pärast aevastamist on jube hea tunne, onju.

Õite kena olemine on. Loodan, et teil ka.
Kaunist päeva :D

*

2010-10-10T15:27:00.000+03:00

Märkamatult uuele tasemele kasvanud. Nii hea, nii hea, nii hea! :D

armastan

Kikerikii!

2010-10-08T14:24:00.002+03:00

Kuna olen taas tööinimene, siis pidin täna tõusma enda jaoks ebaloomulikult vara enne kukke ja koitu. Tööle sõites jälgisin päikesetõusu ja üldse oli romantiliselt külm (unistasin sooja teki alla M-i kõrvale pugemisest) sügishommik.
Nüüd, kui tööpäev hakkab lõppema, tuleb tõdeda, jäin ellu. Polnudki kõige hullem pimedas üles kebida ja ühistranspordiga 45 min tööle loksuda.
*
Remondiuudiseid ka: "teil tuleb nii äge korter!" :D

Mis juhtub 2012?

2010-09-21T12:03:00.004+03:00

Kuulan objektil raadiot ning satun tihti kuulama müstilist saadet Hallo, Kosmos!, kus on igakordne küsimus saatekülalisele: Mis juhtub aastal 2012? (selle aastaga lõppeb maiade kalender ja arvatakse, et saabub maailma lõpp). Mõned saatekülalised on vastanud, et ei juhtu midad, mõned, et saabub ühe ajastu lõpp ning algab uus jne.

Mõtlesin selle peale, kuidas ise vastaksin: inimestesse saabub arusaam, et viha, kadedus ja ahnus ei vii kuhugi ning algab ajastu Love-Peace-Happiness-naturaalmajandus. Leidsin netist paar artiklit, millede autorid mõneti toetavad mo varianti. Usun, kui mitmed teised sama asja usuvad juhtuvat siis nii lähebki. Start to believe!

Palun väga: maakera on ümmargune

Elu nagu meri

2010-09-08T16:42:00.002+03:00

Kõik loksub ise paika. Kuidagi eriti sensitiivne, või kuidas seda nimetada, periood on. Go with the flow töötab. Töötamisest rääkides...sain oma esimese "päris" töökoha peale tagasi. Sealt lahkumisest on möödas 3,5 aastat ning 3 erinevat töökohta, millest ükski polnud esimesest paremad (rohkem raha ei tee asja paremaks).
Elu on ring - mott.
See, et ma vahepeal ametlikult töötu olin ei viinud mind rööpast välja. Eks sai nipet-näpet tehtud ja koduse remondiga on tegemist küll ja rohkem. Rahaga sai ka hakkama. Ses mõttes on see töötutoetus küll hea asi, kuigi neid, kel tuhandeid laene maksta, see ei päästa. Peab tõdema, tööd leida on küll keeruline (vähe vastava eriala pakkumisi, kõva konkurents). Suurem tõenäosus on leida tööd tutvuste kaudu.
Kahju, et tänapäeval õpipoisi teema moes pole. Keegi ei taha endale (esialgu) saamatut, pidevalt küsimusi esitavat tüüpi jalgu tölpnema ja paljudele seda õpetaja kannatustki antud on. Meistrid on tavaliselt enesest väga heal arvamusel (ilmselt õigusega) ning õpipoisi/selli esimesi katsetusi endale lubada ei saa. Teine variant on minna kursustele, kooli...oleks lihtsalt raha vaja ja saaksin soovitud oskused omandada. M. on aga arvamusel: kõik on tahtmise taga kinni, tegelikult saab igaüks ise (tasuta) õppida, mida tahab ja endale asja selgeks teha. Samas mulle meeldiks just profi käest nõu saada. Üksi õppides on oht, et midagi jääb arusaamatuks, millestki saan valesti aru ja ei pane tähelegi, kui huvi asja vastu kahaneb, sest üksi on raske end teemast läbi närida. Vbl pole mul piisavalt tahtmist...
Huvitav on minna samasse kohta tagasi, palju on muutunud. Huvitav ja pisut veider.

Jäätisoolik ja suitsetamine

2010-08-25T12:28:00.005+03:00

M. arutles: miks ei võiks olla jäätise sõltlastele samasuguseid pause ja nurki nagu on tubakasõltlastele? Meile tundus, et neile, kes töö juures ütleksid: "lähen toon (poest) jäätist ja teen jäätise pausi", ei vaadataks just sõbraliku pilguga. Küllap on meil veel liiga vähe jäätise sõltlasi. Aga tõesti, miks "võivad" suitsetajad päevas töö ajast mitmeid pause panna, aga teised mitte? Ok, vbl võivad, aga neid vaadatakse pigem töölt luusijatena. Kas mittesuitsetajad teevad kokkuvõttes rohkem tööd kui suitsetajad, kel kulub päris mitmeid minuteid suitsu kimumisele? Samas aetakse suitsunurkades ka tööjuttu ja need, kes ei suitseta ning samal ajal tööd teevad, jäävad aruteludest kõrvale. Vaevalt paljud hakkaksid suitsetama või passiivseks suitsetajaks pelgalt seetõttu, et neist võimalikest aruteludest osa saada. Samas olen näinud, et passiivseks suitsetajaks hakati seetõttu, et endale ka väike paus lubada. Või oli see kiusatusest, sest kes tahaks üksi kontorisse jääda nokitsema, kui teised kambaga jalga lasevad. Ilusa ilmaga saab pealegi õue.

Eks see suitsukimumine üks südametunnistuse asi ole, igas mõttes, igal pool. Jäätis tundub mulle way positiivsem. Kasvõi seetõttu, et külmal ajal selle tarbimine väheneb või lõppeb sootuks. Tervisele ka ebaohtlik. Pole veel kuulnud, et jäätis vähki põhjustaks.

Tsaumisteed?

2010-08-11T11:47:00.004+03:00

Viimase aja sõnavara koosneb enamasti sõnadest "ära" ja "ei". Selline see lastekarjase töö on. 1 laps on 4-jalgne ja saab jutust sama palju aru, kui 2-aastane 2-jalgne.
Vahelduseks teen füüsilist tööd kapitaalse remondi näol ning muuseas võtan kaalust alla. Oi, kuidas mulle meeldib see töö: raske, aga nii mõnus. Üle pika aja jälle midagi oma kätega teha. Oo, oma kodu! Räpane on see töö muidugi ka. Kulub 10 seepi ja 7 svammi. Selga peseme harjaga.
Muidu, lammutus on poolteist nädalat peale alustamist lõpukorral ja uus ülesehitus võib alata. Ehitusjäätmeid tekkis päris mitu tonni, võrdselt paarituva elevandipaari raskusega.
1 huvitav leid oli eile. Soojamüüri lammutamisel tuli alumise kivirea alt lagedale paar peotäit peent ajalehe-koorepaki-takusodi: hiirepoiss oli sinna oma häärberit ehitama hakanud. Tundus, asi oli pooleli jäänud, sest elutegevusest (loe: kakast) seal märki polnud. Müüri sisse oli ta saanud põrandapraost, sest alumine rida oli alt tühjana laudadele laotud.
Hilisõhtul õe poole jõudes sain naeru osaliseks, sest parem silm oli ümbert must nagu öö. Objektil peeglit ega elektrit pole, väljas hämar ka, hea et ma rongiga ei pidanud ära tulema.
Nipp ilusõpradele: gooti- või pungistiilis tumedad laud saab lõõrist võetud tahmaga - ökotoode.

Paranormal

2010-07-26T13:20:00.002+03:00

See vist ikka ei ole normaalne, kui pea juba kolmandat nädalat ülepäeviti valutab. Enam ei taha tabletti ka võtta, kõht on neid täis, aitäh.

```
Marta (3 a) laob tähti tähestikku. Mirtel (2 a) läheb "appi".
Marta: Sa ei oska seda mängu, kullake. Sa ei oska. ... Kallis, sa ei oska seda mängu!

sulan

2010-07-05T16:15:00.002+03:00

umbe palav. ei ole mo konti mööda, aga suvi ikkagi.
maasikate peale väike varandus maha pandud ning kukeseenesuppi söödud värskete tuhlistega. mmmm
kui mehel varvas terveks oleks jäänud, siis sumaks õhtul kaelast saati vette.
homme jalka 1. poolfinaal. olen muutunud fännilaadseks olevuseks. põnev.
küll see töö ka tuleb ega ta jänes pole :p

...

2010-06-09T14:55:00.002+03:00

miks noored tahavad surra?
loodetavasti leidsid sealt rahu või mida sa soovisid...

Kõik hea...

2010-05-26T17:47:00.002+03:00

Hakkasin vabakutseliseks luuseriks :)

Kurjam ja murjam

2010-05-14T13:10:00.002+03:00

Kurjad inimesed on inetud. Inetud inimesed ei pruugi olla kurjad.

Inimene EI PEA harjuma iga pasaga, mis talle ette visatakse.

õues on soe ning akna taga õitseb kirss. eile käisin esimest korda t-särgi väel jalutamas

Ka see möödub

2010-05-05T19:28:00.002+03:00

Päästnud end breinfakismist, leidsin end rõõmsalt uuest hullumajast. Uued tegemised, uued kohad, uued jobud. Ma ei kurda, nendin vaid fakti. Kõik see on parem kui varem.

Kui vaid pea ei valutaks...

Eraelus paistab päike, siristavad linnuksed, kenasti haisvad lilled, rohetab rohi ning inglikoor mängib sulnist kammermuusikat. Laiad aknalauad, küdev ahi ja vaade punguvale kasele teevad meele rõõmsaks vaatamata maikuus väljas viibivale märtsiilmale.

Breinfakism

2010-04-15T18:32:00.002+03:00

Tööl peedistatakse täie auruga. Ise olin ka loll, et oma õigusi enne ei uurinud, vaid valguskiirt nähes selle poole udjama panin. Sinna jõudes selgus, et oli kõigest peegeldus. Päris valgus paistab paremal ja sinna poole tüürin nüüd...

Mis puutub meeste menopausi, siis arvan, et nüüd tean, mis see on. See on olemas! Mehed muutuvad siis eitedeks.

Vaimutoidu aeg

2010-03-24T13:38:00.002+02:00

Märts on tänavu kultuurikuu. Käidud on kahel etendusel, kahel kontserdil ning kinos. Ees veel üks etendus ning mitmed filmid, mis ootavad kodukinos üles astumist.

No 99 ja Stieg Larssoni triloogia järgi teht filmid - ugh!

Paneelmaja rõõmud

2010-03-20T14:21:00.003+02:00

Käisin just rõdul (2. korrus) tolmuimejakotti tühjendamas. Tolmurullid kilekotti kogunud pühkisin rõdu põrandalt talve jooksul tekkinud sodi kühvlile. Tavalise liiva ja mulla hulgas olid 3 põlenud tikku, koni, poolkõdu taimeleht, linnusulg ning pruuniks ja kõvaks kägardunud kasutatud kondoom.

I L Õismäe!

No vot

2010-03-17T18:19:00.002+02:00

Jälle sajab lund...ja mina näen kevadest und.

Igatsen praegu üle kõige kevadist sooja vihma ja äikest, mille peale loodus rohelusse puhkeb. Lopsakust, värskust, linnulaulu, putukate suminat, lõhnu, värve, soojust!

Niuts