Reedene lumi oli vägev. Läksime õhtul jala Mardilaadale ning tee peal patsisime üksteist lumega ning vahtisin tänavalaterna valguses langevaid helbeid. Ilus!
*
Täna keset ööd ärkasin selle peale üles, et mõlemad jalad olid surnud. Ei olnud ära maganud, vaid lihtsalt oli veri seisma jäänud. Väga vastik tunne. Liigutasin varbaid ja M aitas masseerida, kuni normaalne olukord taastus.
Vbl sellepärast, et eile õhtul üle meeletult pika aja jälle ujumas sai käidud. Nojah, pigem võib seda supluseks nimetada. Chillisin, et vältida lihasvalu, aga nagu näha, kõigest ei säästnud. Oleks pidanud enne ja pärast venitama-soojendama? Pärast ujumist käisin saunas ja see peaks ju lõõgastama...
Ei tea. Rohkem igatahes sellist asja kogeda ei taha. See oli sama vastik, kui mul ükskord söögilauas istudes selg järsku krampi tõmbas ja ma enam liigutada ei saanud.
Pani igatahes mõtlema. Tahan ja pean end rohkem liigutama hakkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar