Ostsin reedel 14 PÖFFi piletit 7le seansile ja üritan nüüd järjest oma muljed kirja panna.
Eile käisime vaatamas Justfilmi kavva kuuluvat Mässav noorus (imdb). Ei viitsi ilusaid sõnu otsima hakata: pagana hea noortekas! Väga head näitlejad ja stsenaarium, suurepärased animatsioonid ning muusika. Naerda sai pisarateni. Mitte midagi labast, kuigi stereotüüpe esines. Stiilne!
Peaosatäitjat Michael Cera`t pole varem kohanud, aga naistegelase venda mängiv Justin Long jäi mulle juba mõni aeg tagasi silma. Kusjuures eelviimane film, mida mõned päevad tagasi vaatasin oli After.Life, kus Long mängib üht peaosa - see oli pisut imelik film. Visuaalselt nauditav, aga segane, kuigi point kumas kaugele: kui oled elus, ela! Pärast surma on juba hilja.
Et ühest filmist päeva jooksul veel väheks jäi, vaatasime koju jõudes teist korda üle Yes Man`i, milles esinev "mängubänd" Munchausen by Proxy on üks minu vaieldamatuid lemmikuid. Juba nende pärast tasub seda filmi veel ja veel vaadata.
Kas mulle ainult tundub või ongi viimasel ajal paljud filmid elamise teemal: inimene on elus, aga ei ELA vaid vegeteerib kramplikult mugavustesse ja rutiini klammerdudes, kuigi tahaks enamat, aga pole julgust või oskusi seda saavutada. Kari staatilisi, nukraid või lausa õnnetuid olevusi. Üks asi on, mida kaamosest pääsemiseks igaüks teha saab: minge vaadake Mässavat noorust. Linastub veel kolmapäeval ja reedel. Täpsem info poff.ee. Täispilet 50 eeku pole ka hirmus kallis ühe korraliku kõhutäie naeru ja hea tuju eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar