Vanadus

Paar päeva on teemaks olnud pension, vananemine, vanadekodud jne. Kuulates, kuidas ühes Tln vanadekodus liikumishäirega vanainimest koheldakse, tekkis soov ise üks vanadekodu-pansion püsti ajada. Mõned aastad tagasi lugesin või kuulsin kuskilt noormeestest, kes plaanisid osta maja, kus vanas eas elama hakata. Palkavad vajadusel paar hooldajat ning ongi väga mõnus olemine. Seda ei öeldud, kas nad oma teised pooled ka sinna elama võtavad või jääb see ainult meeste majaks. 

See on lihtsalt masendav, kuidas täna vanu inimesi koheldakse ja enda tulevik pole helgem. Tundub sedamoodi minevat, et peab töötama surmani, sest tulevikus polevat piisavalt maksumaksjaid, kelle abil saaksid üle 60sed puhata.

Hea oleks, kui praeguseks kogutud pension võetaks õppelaenu jäägi katteks, ehk siis saaksin mõlemast lahti ja puhtalt lehelt alustada. Kas pank teeks seda?

Ja lapsi peab tegema hakkama, ehk sünnib mõni, kes saab hea palgaga töö ning hoolib vanematest ka.

...kuidagi nõme oleks laste kulul elada - näed siis, milline mõte, vanasti polnd mingit probleemi kolmel põlvkonnal ühe katuse all elada ja üksteist aidata. Vist on kopp ees pead-jalad koos olemisest. Seda oleks kergem teha suures majas, suure aiaga...bla-bla-bla. Pealegi paljud vanavanemad ei taha lastelaste hoidmisest midagi kuulda, vaid elavad teist noorust. Kui on vanavanemad...mõned on end meie põlvkonna nimel  haigeks või surnuks rabanud.

Nojah, lapsi teha on ju tore, kuid õnnestub nad  normaalseks kodanikuks üles kasvatada, kui emapalk on väike, kui lasteaiakohti ei ole, kui pargid on koerasitased, kui õhk ja vesi on saastunud, toidud e-sid täis jne? 

Elu on üks hädaorg...aga lilli täis :)