Nädalavahetus oli produktiivne. Saime madratsi tellitud, elutuppa tapeedi ostetud ja diivanvoodi. Viimane juhtus kogemata, sest olime juba leppinud, et algul saame ilma hakkama. Saime teada, et Telliskivi mööbliladu on kolinud Sõle tn-le ning nimetatud Vanakraamipoeks. Tingimused on ruumi mõttes paremad kui eelmises kohas, aga pagana külm. Seal on ägedaid kummuteid (meile liiga suured) ja roosaks värvitud sekretär, mille oleksin hea meelega kaasa võtnud. Ohhoo! emotsiooni ei tekkinud, kuni trügisime veel ühte mööblilabürinti ning ühe suvalise laua tagant hakkaski silma See diivan. Kohe oli näha, et kvaliteetne riie, puhas ja korralik. Vaatasin, et kuidagi kõrge äär, järelikult käib lahti. Käibki, erilise nipiga - mõeldakse ikka välja. Igatahes oli otsustatud: pool tundi hiljem istusime kodus ahju ees diivanil. Ja ta sobib nagu päike suvepäeva, nagu olekski meie jaoks tehtud...aastakümneid tagasi. Mulle nii meeldivad sellised oma loo ja iseloomuga asjad. Huvitav, mis tema lugu on... Sellega seoses: Tibor Fischer`i Kogujate koguja on soovitatav. Kohati sürr, võimatu ja naljakas, seega saab kiiresti läbi (mul on viimasel ajal (loe: viimased 7 aastat) raskusi raamatute läbi lugemisega).
Tasapisi hakkab krohvi- ja puidutolmu alt Kodu välja paistma. Kui parem käsi aeg-ajalt ei valutaks, siis arvaks, et see 8 kuud remonti oli unenägu. Huvitav oli ennast jälgida, kuidas esialgne arvestus reaalsemaga asendus ning tööde mahust parem ettekujutus tekkis. Kogemuste ja oskuste poolest rikkam ning partnerlus on mahlakam, teisedimensiooniline. Mõnus on koos tegutseda. Asjade seisu vaadates tundub, et sisse saame kolida 9. kuu lõpus. Meie beebi :)
*Christopher McCandless, Into the Wild. Hea film on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar