Cashback on selline, mida tahaks veel vaadata. Fantaasia, kehad, kunst, dialoogid, näitlejad, aktsent - nauding.
21 oli seevastu nagu vetsus käimine. Algul tundus tuttav ja hea teema, kuid siis lõi kõhu kinni. Natuke ette aimatud punnitamist ja lõpp tõmbas kogu filmile ilusti vee peale.
Kas pole nõme, kui filmi vaadates saad kohe aru, et tänavastseen(id) on stuudios tehtud.
The Blind Side - algul lükkasime selle vaatamist ikka edasi ja edasi, sest tundus juustune hollikas olevat. Kui olime ära vaadanud jäi pigem hea tunne. Muidugi on tüüpiline ameeriklane, kuid midagi oli head. Vist Bullocki osatäitmine. Kas ütleksin seda, kui ei teaks Oscari võidust? Võib-olla (Uuspõllu häälega).
Olen lihtne vaataja. Mind ei huvita tehniline pool, tahan lihtsalt nautida. Kui naudingut ei teki, on järelikult jama. Niisamuti pildistamisega. Mõned pildid on hästi välja tulnud ja viimasel ajal küsitakse, miks ma enam ei tee. Teen, kui tuju on. Meeldib teha spontaanselt mitte sättides, kruttides, oodates. Kui tuleb hästi välja, on hea, kui mitte, mis sest. Teinekord oleks lausa narr suurepärast vaadet kaamerasse lõksu panna. Tegelt, vahel mulle meeldib inimestest pilte tehes mängida, lavastada. A, see on juba teine asi. Ja ikka kuulub mu süda filmikaameratele. See põnevus, mis valdab fotode esmakordsel kotist välja tõmbamisel... vahe!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar