Mõlemas filmis peategelane elab, satub elama hipi(likku) kommuuni, mille eesotsas oma maailmanägemusega (rahvakeeli) saiko. Nö tavaühiskond on neile ebasobiv ning luuakse oma ideaalmaailm. TÕ-s on see maailm täis narkotsi, alkoholi, enesetappe, valu, suvalist keppimist ning meeleheidet. MMMM-s kaks viimast + vägivald ja nende kõrval veidrana tunduv piibellik? konservatiivsus (süüakse eraldi, mehed enne kui naised; alkohol ja suits on keelatud). Ideaalsest elukorraldusest on asi kaugel, kui kommuuni liikmed vaimselt ja füüsiliselt piinlevad. Mõlema filmi peategelased üritavad põgeneda/põgenevadki. Martha vaim on sekti mõjul totaalselt kahjustada saanud ning kogetu ei lase tal tavaühiskonnaga taaskohaneda. Jälle teemaks, kas kõik, mida ta mäletab on tegelikult toimunud või ettekujutuse vili (tänavu olen kogemata sarnaste probleemidega filmid valinud). Film lõppeb, kuid minevik püsib tal kannul. TÕ lõpp on lootustandvam, kuigi kanepit kimuv pasase näoga 10-aastane kommenteerib lahkujat vaadates: Ta tuleb tagasi.
Mõlemas kommuunis väidetakse, et see on ainus koht, kus peategelast armastatakse ja temast hoolitakse. Ühelt poolt tehakse pai ja teiselt poolt lüüakse nuga sisse. Kui kõik armastavad kõiki, siis tegelikult ei armastata kedagi. Hea sõna, mille taha manipulaator end peita saab, ilma, et teda kohe tuvastataks. Sõna, mis pimestab nõrgemad inimesed automaatselt. Inimene on sotsiaalne loom ning vajab kedagi, kes temast hooliks. Manipulaator (saiko) kasutab seda ära ja keegi saab alati haiget.
Hipikommuun võiks iseenesest ideaalne elukeskkond olla, kuid tundub, et piiride puudumine keerab inimese aju pahupidi. Vastupandamatu vabadus nõuab selget mõistust ja tugevat iseloomu. Üldiselt tundub, et inimene pole võimeline piirideta maailmas joonel püsima vaid kaldub tahes tahtmata nö teelt kõrvale. See poleks negatiivne, kui ei hõlmaks endas saasta, mis inimest hävitama hakkab. Inimene on oma ihu ja ihade ori. Vabadus end iga kell pilve tõmmata või täis juua ei ole ju tegelikult VABADUS.
Kas üldse on võimalik olla täielikult vaba? Kõigest ja kõigist piiramata, olles samal ajal teadlik end ümbritsevast, mitte millestki/kellestki loobumata ning püsida ses seisundis elu lõpuni? Vbl hea vaimutreeninguga saab sellise seisundi luua. Tiibeti mungad ehk teavad sest midagi, kuigi ka nemad on mõningatest asjadest loobunud. Kõike head korraga ei saa? Või kas see totaalne vabadus olekski nii hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar