kolmapäev

Elu nagu meri

Kõik loksub ise paika. Kuidagi eriti sensitiivne, või kuidas seda nimetada, periood on. Go with the flow töötab. Töötamisest rääkides...sain oma esimese "päris" töökoha peale tagasi. Sealt lahkumisest on möödas 3,5 aastat ning 3 erinevat töökohta, millest ükski polnud esimesest paremad (rohkem raha ei tee asja paremaks).
Elu on ring - mott.
See, et ma vahepeal ametlikult töötu olin ei viinud mind rööpast välja. Eks sai nipet-näpet tehtud ja koduse remondiga on tegemist küll ja rohkem. Rahaga sai ka hakkama. Ses mõttes on see töötutoetus küll hea asi, kuigi neid, kel tuhandeid laene maksta, see ei päästa. Peab tõdema, tööd leida on küll keeruline (vähe vastava eriala pakkumisi, kõva konkurents). Suurem tõenäosus on leida tööd tutvuste kaudu.
Kahju, et tänapäeval õpipoisi teema moes pole. Keegi ei taha endale (esialgu) saamatut, pidevalt küsimusi esitavat tüüpi jalgu tölpnema ja paljudele seda õpetaja kannatustki antud on. Meistrid on tavaliselt enesest väga heal arvamusel (ilmselt õigusega) ning õpipoisi/selli esimesi katsetusi endale lubada ei saa. Teine variant on minna kursustele, kooli...oleks lihtsalt raha vaja ja saaksin soovitud oskused omandada. M. on aga arvamusel: kõik on tahtmise taga kinni, tegelikult saab igaüks ise (tasuta) õppida, mida tahab ja endale asja selgeks teha. Samas mulle meeldiks just profi käest nõu saada. Üksi õppides on oht, et midagi jääb arusaamatuks, millestki saan valesti aru ja ei pane tähelegi, kui huvi asja vastu kahaneb, sest üksi on raske end teemast läbi närida. Vbl pole mul piisavalt tahtmist...
Huvitav on minna samasse kohta tagasi, palju on muutunud. Huvitav ja pisut veider.

Kommentaare ei ole: