Ajasin öösel Rebasega juttu, kui äkki lendas mulle väike kärbes kurku. Oli natuke kare ja ebameeldiv tunne. Neelatasin ja sinna ta kadus. Siis istusin, silmad pisut punnis, käsi suul ja üritasin kogetust üle saada. Lohutuseks rääkis Rebane loo, mis juhtus teismeeas: ärkas hommikul üles ning tundis, midagi on ülahuule all. Õngitses näppude vahele...surnud kärbse.
Nii hea hakkas kohe...
...NOT!
*
osalesid: Väikese Printsi Rebane ja Siil Udust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar