Esimene on mo meelest ülehinnatud (lehtedes ja kodukal kiidetakse). Kiire ülevaade ühe tuntuks saanud mehe lapse- ja noorpõlvest, kuidas ta jõuab unistuste tööni. Mina ei teadnud temast enne midagi ja ilmselt unustan ta peagi ära. Valisin vaatamiseks treileri ja soovituste põhjal. Mõni stseen oli nauditav, mõni loo seisukohast ebavajalik, elu traagilised ja naljakad seigad, inimlikud meeleolumuutused, paar vihjet seksuaalorientatsioonile - materjali nagu oli, aga kokkuvõttes jäi asi poolik. Pigem ajas nutma kui naerma. Achtung!: kõht läheb selle filmi vaatamisega hirmus tühjaks. Kuigi ta on Justfilmi programmis, ei hakanud saalis "noori" eriti silma. Ei paneks teda ka koguperefilmi alla... Ebamäärane. Midagi ei juhtu, kui see vaatamata jääb. (Carter on seal nii Depp`i moodi).
Beebimonitori soovitan vaatama minna. See, kel meeldis Lohetätoveeringuga tüdruku triloogia* naudib ka seda filmi. Noomi Rapace on rollides väga veenev. Teema poolest eriti rusuv thriller on kaasakiskuv, hetkeks vbl segadusse ajav, kuid lõpus jookseb kõik paika.
Pärast hakkasin ise mõtlema, kas see, mida iganes mäletan, on päriselt toimunud või ettekujutuse vili. Hullumeelne.
*Nägin poes triloogiat soodukaga müügis. Korra peatusin, mõtlesin, aga läksin siis edasi. Liiga õudne**, et juba uuesti vaadata. Õudne ja nii põnev. Peatselt tuleb esimese osa Hollywoodi versioon. Huvi pärast isegi vaataks, kuigi algul oli sellest kuuldes küll no way! pfff.
**Õudne võib olla "hästi tehtud õudne" või "isegi mitte ooksele ajav ehk lollakalt ülepingutatud õudne". Siinkohal siis esimene variant.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar