FE vol 5

Haldjas ja Kõik sinu surnud.

Haldjas on koomiline muinasjutt, värviline, helge ja mõnus. Näitlejad on tõelised artistid. Huumor on kohati klišeelik, kuid paneb tahes tahtmata naerust puksuma: nt poolpime baarmen, kes kogu aeg vastu seina kõnnib. Hea tuju garanteeritud.

Kõik sinu surnud on esmapilgul sürr ja kohati tüütuks muutuvalt staatiline lugu laibahunnikust, mille kohalik talumees oma põllult leiab. Tausta teadmata võiks liigitada kehva musta huumori alla. Ükskõiksus ja tuimus, millega võimud surnutesse suhtuvad on arusaamatu ja masendav. Ei leidnud filmist midagi, mille üle naerda nagu osad saalis. See, et filmi lõpus laibad püsti tõusevad ja koos teiste näitlejatega kummaradavad on kuidagi...mai teagi... saa nüüd aru, no siuke film. 

 

:)

FE vol 4

Tulpan (ETV 2st) ja Loomariik - seni parimad nähtud filmidest.

Tulpan`is on kõige ägedam loomulik ja ehe kohaliku olustiku kujutamine: lapsed pigistavad isa seljalt punne, poiss pissib isa nina all kaussi, lamba poegimine, kosjaskäik, marakratt väikevend jm. Lahedad tegelased.

Loomariik on hästi tehtud valus lugu perekonnast. Lootusetus, pinevus... Pole vaja rämedat püssipaugutamist, verevalamist ja tagaajamist, et teha head kriminulli. Väga mõjuv heade näitlejatega film.

FE vol 3

Tabamatu õnn ja Martha Marcy May Marlene - mõlemad sarnasel teemal, rusuvad, panid mõtlema, hästi tehtud...

Mõlemas filmis peategelane elab, satub elama hipi(likku) kommuuni, mille eesotsas oma maailmanägemusega (rahvakeeli) saiko. Nö tavaühiskond on neile ebasobiv ning luuakse oma ideaalmaailm. TÕ-s on see maailm täis narkotsi, alkoholi, enesetappe, valu, suvalist keppimist ning meeleheidet. MMMM-s kaks viimast + vägivald ja nende kõrval veidrana tunduv piibellik? konservatiivsus (süüakse eraldi, mehed enne kui naised; alkohol ja suits on keelatud). Ideaalsest elukorraldusest on asi kaugel, kui kommuuni liikmed vaimselt ja füüsiliselt piinlevad. Mõlema filmi peategelased üritavad põgeneda/põgenevadki. Martha vaim on sekti mõjul totaalselt kahjustada saanud ning kogetu ei lase tal tavaühiskonnaga taaskohaneda. Jälle teemaks, kas kõik, mida ta mäletab on tegelikult toimunud või ettekujutuse vili (tänavu olen kogemata sarnaste probleemidega filmid valinud). Film lõppeb, kuid minevik püsib tal kannul. TÕ lõpp on  lootustandvam, kuigi kanepit kimuv pasase näoga 10-aastane kommenteerib lahkujat vaadates: Ta tuleb tagasi.

Mõlemas kommuunis väidetakse, et see on ainus koht, kus peategelast armastatakse ja temast hoolitakse. Ühelt poolt tehakse pai ja teiselt poolt lüüakse nuga sisse. Kui kõik armastavad kõiki, siis tegelikult ei armastata kedagi. Hea sõna, mille taha manipulaator end peita saab, ilma, et teda kohe tuvastataks. Sõna, mis pimestab nõrgemad inimesed automaatselt. Inimene on sotsiaalne loom ning vajab kedagi, kes temast hooliks. Manipulaator (saiko) kasutab seda ära ja keegi saab alati haiget.

Hipikommuun võiks iseenesest ideaalne elukeskkond olla, kuid tundub, et piiride puudumine keerab inimese aju pahupidi. Vastupandamatu vabadus nõuab selget mõistust ja tugevat iseloomu. Üldiselt tundub, et inimene pole võimeline piirideta maailmas joonel püsima vaid kaldub tahes tahtmata nö teelt kõrvale. See poleks negatiivne, kui ei hõlmaks endas saasta, mis inimest hävitama hakkab. Inimene on oma ihu ja ihade ori. Vabadus end iga kell pilve tõmmata või täis juua ei ole ju tegelikult VABADUS. 

Kas üldse on võimalik olla täielikult vaba? Kõigest ja kõigist piiramata, olles samal ajal teadlik end ümbritsevast, mitte millestki/kellestki loobumata ning püsida ses seisundis elu lõpuni? Vbl hea vaimutreeninguga saab sellise seisundi luua. Tiibeti mungad ehk teavad sest midagi, kuigi ka nemad on mõningatest asjadest loobunud. Kõike head korraga ei saa? Või kas see totaalne vabadus olekski nii hea.

Hea lugu filmist Tabamatu õnn

FE vol 2

Eile sai vaadatud Päevalilletund`i, kus pornofilmide lavastaja teeb lastesaadet, kuhu on uut tegelast vaja. Tegelased on kreisid ja nalja saab. Duo Jerry ja Shamus meenutavad Achmedi (the terrorist) ning Leslie tegelaskuju on lihtsalt haigelt naljakas. Meelelahutuslikud 90 min garanteeritud. Vaatama minnes jätke vanaema, lapsed ja konservatiivsed pereliikmed maha. 

M arvas, et treiler jätab parema mulje, kui asi tegelikult on.

Tahes tahtmata võrdlesin alguses teise tuntud mocumentary The Office`ga. Viimane on parem, aga see tunne võib olla tingitud sellest, et kontori tegelased on omaks saanud, taust ja ajalugu pikemad. Kuigi ilma Michael`ita on kontor igavam ja 8s hooaeg seega nõrgem kui varasemad.

Filmielamused vol 1

Alanud on mõnusad õhtud PÖFFil. Eile käisime vaatamas filme Röst ja Beebimonitor.

Esimene on mo meelest ülehinnatud (lehtedes ja kodukal kiidetakse). Kiire ülevaade ühe tuntuks saanud mehe lapse- ja noorpõlvest, kuidas ta jõuab unistuste tööni. Mina ei teadnud temast enne midagi ja ilmselt unustan ta peagi ära. Valisin vaatamiseks treileri ja soovituste põhjal. Mõni stseen oli nauditav, mõni loo seisukohast ebavajalik, elu traagilised ja naljakad seigad, inimlikud meeleolumuutused, paar vihjet seksuaalorientatsioonile - materjali nagu oli, aga kokkuvõttes jäi asi poolik. Pigem ajas nutma kui naerma. Achtung!: kõht läheb selle filmi vaatamisega hirmus tühjaks. Kuigi ta on Justfilmi programmis, ei hakanud saalis "noori" eriti silma. Ei paneks teda ka koguperefilmi alla... Ebamäärane. Midagi ei juhtu, kui see vaatamata jääb. (Carter on seal nii Depp`i moodi).

Beebimonitori soovitan vaatama minna. See, kel meeldis Lohetätoveeringuga tüdruku triloogia* naudib ka seda filmi. Noomi Rapace on rollides väga veenev. Teema poolest eriti rusuv thriller on kaasakiskuv, hetkeks vbl segadusse ajav, kuid lõpus jookseb kõik paika.

Pärast hakkasin ise mõtlema, kas see, mida iganes mäletan, on päriselt toimunud või ettekujutuse vili. Hullumeelne. 

*Nägin poes triloogiat soodukaga müügis. Korra peatusin, mõtlesin, aga läksin siis edasi. Liiga õudne**, et juba uuesti vaadata. Õudne ja nii põnev. Peatselt tuleb esimese osa Hollywoodi versioon. Huvi pärast isegi vaataks, kuigi algul  oli sellest kuuldes küll no way! pfff.

**Õudne võib olla "hästi tehtud õudne" või "isegi mitte ooksele ajav ehk lollakalt ülepingutatud õudne". Siinkohal siis esimene variant.

Imelik päev

Võõra maasturiga ahv mõlkis varahommikul maja ees M-i tööauto ära, "magasin" oma peatuse maha, kolleegid magasid sisse, sõbrannal pole esimest korda üle mitme nädala töö juures midagi teha... 

Tardumus.

...Ahviks võib osutuda naabrinaise kapisuurune peika, kes sõbranna sõnul meid koos C4ga kastani otsa lennutab nagu Pipi. Loodan salamisi, et see oli keegi leebem variant.

Homme saaretooriumi loodust ja vaikust nautima ning pühapäeval (trummid, fanfaarid) PÖFFile. Kokku läheme vaatama 9t filmi. Nädal täis põnevust, seiklusi, elusid, naeru ja pisaraid. Kino is the best.

Lisa (21.11): rammijaks osutus "leebem variant" aka naabrimehe tütar, kes pole ahv ja kelle peika lubab kasko maksta (Lisa 23.11: maksis ära). Ega nad algul teadnudki, mida teinud olid, sest nii suures autos ju ei tunneta, kui pisikese citroeni kapotikene pamperi alla kinni jääb: a la elevant istus sipelgale otsa. Juhtunu lavastati uuesti ning asi oli kohe selge. Tuled vahivad hetkel kõõrdi. Paar päeva peab nüüd M bussiga sõitma, aga ongi hea, saab liigutada.

Soovitus

Mitte kunagi, ma ütlen, mitte-mitte kunagi ärge andke allkirja lihtsalt sellepärast, et te olete hea inimene. Enne uurige pikalt ja põhjalikult, millega end seda allkirja andes seote. Olin hea inimene, ei uurind enne asja sisu põhjalikumalt ja nüüd virelen ülesannete otsas, millega kohe üldse mitte tegeleda ei viitsi.

Mingi imelik valuuimasussurin on peas (eriti silmis ja kõrvas) juba mitmet päeva ja aevastan meeletult. Tea, kas hakkan tõbiseks jääma. Seda pole küll vaja.

Tudukas, ää muretse, hoian täna pooleaastasega igaksjuhuks distantsi.

Back in business

Jess, paus on läbi, tööl jälle huvitavam.

Kõrvadele pai:

*Jutuks hea küll, ehk, minu ja lapse helge tulevik

Ühel õhtul oli mul au olla seltskonnas koos omaealistega, kel kõigil eri vanuses lapsed kaasas. Sh rase mina. Vaatasin neid värskeid emasid ja isadusest säravaid mehi oma võsudega ning mõtlesin: okou, siin ma nüüd olen, tulevane lapsevanem, dziisas kraist-halleluuja-avemaria-ahsavana... - ereda lahvatusena startis aju kinolinal filmike Isikliku evolutsiooni uus tase.

Õnneks ei olnud ma oma esilinastusel üksi. M. peas oli toimunud sarnane sündmus.

Beebid mind ei kohuta. Olen eeltiineka east saati tittedega rohkem-vähem tegelenud, sh kakiseid marlemähkmeid käsitsi pesnud (ega õudsamat asja ju lapse kasva(ta)mise juures pole) ning ühel sünnitusel "käehoidjagi" olnud. 

"No oma laps on ikka teine asi", räägib vanarahva suu. Eks siis varsti näha ole kui teine. Lapsevanemaks saamine kohutab mind natuke küll.

Teen endale meelespea, vahel loen üle ning teen endale häbi-häbi, kui ära tee-ole paigal-EI!-ole vait! maailma eksinud olen*.

- Paljud unustavad lapsevanemaks saades oma lapsepõlve sootuks. Kas see empaatia- ja mälukaotus kaasneb kohe koos sünnitushetkega või kujuneb lapse kasvades välja? Kuidagi tobe on lapsega vaielda lihtsalt selle pärast, et mina olen "suur tark täiskasvanu" ja tema "rumal eilesündinu", kui ilmselgelt on viimase argument mõistlikum. 

Kuula, mis laps räägib ja räägi vastu. Seleta. Kannatlikult. Hinga.

- Kui lapsel on jonnituju ja möirgamine ületab talutava piiri, lükka poodi minek edasi. Kui laps poes karjuma hakkab mine välja (PS! võta laps kaasa). 

Päästa laps ning kaasostlejad jonni küüsist.

- Kui laps ei taha poti peal istuda, pole mõistlik teda seal jõuga kinni hoida. Kas ise tahaksid, et keegi sind vägisi potile sunniks (s... nüüd!). 

Iga asi omal ajal.

- Lapsega ei või kogu aeg kodus istuda. Laps selga ja külla! (raskem teostada, kui satub 24/7 kisav eksemplar)**

- Kui on abi vaja, ütle. 

- Kui on ahastus, räägi kellegagi. Nutt tuleb nagunii.

- Mees ei ole süüdi, kui titt kisab ja sa väsinud oled. Ise lasid endale tite teha/tahtsid last saada. (Hea mees muidugi aitab mitte ei keera troppe sügavamale kõrva)***.

- Laps ei ole eputamiseks (vbl siiski natuke). Mõnikord vanemad kamandavad seltskonna ees lapsi: "tee nii, näita, kuidas sa teed" ning kõik naeravad. Ma pole tsirkuse direktor ja mo laps ei ole kloun. Teisest küljest, kui ma tahan, et mo lapsest saaks kloun...

- Las laps tõstab endale ise söögi taldrikule. Ise tõstis, ise sööb ära.

- Kui ei taha, et midagi majapidamises mustaks või katki läheb... - nüüd on juba hilja kahetseda ja mõttetu kurjaks saada. Enamus lapsi on liigist minitornaado.

- Kiida last ka väikeste saavutuste eest.

...järgneb...(osa asju on tegelt iseenesestmõistetavad ja peaks ju iseenesest tulema/meeles püsima...või kuidas)

**kui iga päev üle kolme tunni päevas kisab, siis juba tundub, et on 24/7

***loodusliku instinkti mõjul valib naine mehe, kes oleks potentsiaalselt hea isa, ehk hoolitseks tema ja laste eest. Peab ikka hea intuitsioon olema, sest tõeline "hea isa" selgub tihti alles siis, kui titt on öö läbi pealtnäha põhjuseta kisanud. Hea isa uurib, mis viga ja üritab lohutada, kuigi peab hommikul tööl koosoleku pidama. Pisut vähem hea isa teeb korra põsele musi: "pea vastu" ning keerab teise külge ning eriti mitteisaliku käitumisega mees röögatab: "jää vait, krdi...". On ka neid mehi, keda ei ärata ei tite kisa ega kahuripauk - see peaks selge olema ja arvesse võetud juba enne lapse eostamist, nii et seda ei saa mitterahuldavaks isaduseks nimetada. Eks neid hea isa-mitte nii  hea isa sorte on veel.

Unelm

Tahaks praegast aint magada ja kõhtu kratsida. Vahepeal süüa, veel natuke magada ja siis õues jalutada, siis süüa, tsutike magada...
Tööl olla on õudne piin. Seda enam, et sittagi meeldivat pole teha. Ain`t oma lollusest kaela võetud tüütu kohustus ja rutiinsed igapäevaliigutused.Vahepeal käiakse mingeid imeasju küsimas, aga need on nii imeasjad, et isegi põnev ei hakka.
Räme ajaraiskamine pealekauba. Oleks parematki teha, näiteks magada...
Ikaldus, nutt ja hala, muud midagi.
Ootan uut aastat, siis saab unelm teoks. Vähemalt paariks kuuks.
Nii kaua lohutan end hää muusikaga:

Total failure

Kolleeg rääkis, et tahavad mind dieedipidajate grupi liikmeks, siis kena vaadata, kuidas ühel vabsee ei õnnestu kaalu hoida ega alla saada vaid vastupidi. Nemad pole head dieedipidajad (üks neist  nt vihkab jalutamist), aga mina feiliks praegu täiega ja neil ei oleks siis nii lootusetu tunne. Keegi oleks neist veel kehvem ning seda lõbu jagub nüüd mitmeks kuuks.

Röh-röh

Suitsetajatele

Suitsetajad, olge nii kenad ja suitsetage allpool tuult. Eri rõve on tubakavingus bussi oodata. Ja kui te suitsetades kõnnite võiks ka vaadata, kuhu tossu puhute.

Eile reklaamide saates oli hea klipp ninanokkijatest: kollide koukimist võrreldi suitsetamisega. Mõlemad on lollid harjumused. 

Peab tugev ja eriline inimene olema, et sellest lahti saada. Mul nii hea meel, et ülemus, kes aastakümneid suitsetas, end kätte võttis ja selle tobeduse maha jättis. Palju rahulikum ja rõõsam inimene kohe. Vitaalne ja liikuv proua nagu ta on - paar juurde tulnud kilo teda ei heiduta.

Teine kolleeg pidi jätma, sest tervis ütles üles. Tihti võetakse end kokku alles siis, kui tõsisem häda käes.

ÜT

Viimasel ajal kirutakse igal pool ühistransporti, nt: 
Naine telekas: Ühistranspordiga ei taha sõita, seal on kodutud.
Netikommija: Peatused ja bussid on haisvaid eluheidikuid täis.
Netikommija 2: Bussiistmed on s.....d.

Huvitav küll. Sõidan iga päev kolme erinevat suht pikka liini ja tõelisi räpa- ja/või haisukotte olen märganud viimase aasta jooksul vast 4-5 korda. Ükskord oli tõesti jube, kui bussi tuli nuusutaja, kel varrukas täis kallatud. Siis oli küll tunne, et läheks enne oma peatust maha, kui kopsud armsad. Õnneks läks pasane ja irvitav lahustinautleja peagi ise välja. Reisisaatjaid kõikides bussides ei ole (viimasel ajal suht harva näha), aga probleemi korral võib ka bussijuhi poole pöörduda. Kui too ei aita, siis karmimal juhul politsei kutsuda. Kuid selliseid x-olukordi juhtub harva. 

Võib-olla oleneb kellaajast, millal sõita. Ise sõidan ju hommikuti-õhtuti tööinimeste, koolilaste, penskarite seltskonnas. "Haisvad eluheidikud" liiklevad ehk millalgi vahepeal. Eks liikuma peavad nemadki, iseasi, kas haisedes.

Haiku moodi asi

Google nailed it again!

Freddie Mercury "65"

...ega mul polnud meeles, aga see seletab, miks juba reedel Queen nii kummitas, et pidin plaadid masinasse jutti jooksma panema - hullult hea! Kui ajas reisimine oleks võimalik, läheksin Queen`i kontserdile.

Oh, kooliaeg!

Hakkab pihta. Täna pean minema ja klassiruumi olematu akustika tõttu karjuma rebasekarjale ette "ellu jäämiseks" vajalikud faktid.

Õhtul pole mõtet mulle helistada, häälega võib probleeme tekkida.

Parema meelega läheks koju magama...

...või metsa. Täna on ju reede, juhhuu! Täna-homme rattad alla ja loodusesse ära. On, mida oodata.

Matakas

Lasnamäe kõnniteel roomas muru poole u 15 cm pikkune beežikas-pruun mustade täppidega nälkjas. Päris jube elukas. Wiki sõnul on too Suur seatigu (Limax maximus).

Metsas on päris palju pohli. Panin mõned + mustikaid Valgest Klaarist teht õunamoosi sisse, ilus värv ja mõnus maitse. Õunamoos ruulib!

Kingiks saadud murakamoos on aga lihtsalt delikatess. Mmuah!

Olen märganud, et tänapäeva lapsed ei taha eriti moosisaia süüa, arusaamatu. 

See ime ei ime

Hommikul kell 8 olid taevas korraga näha Päike, Kuu ning vikerkaar. Fäb!